EU CITES, märgalade kaise Ramsari konventsioon, loodus- ja linnudirektiiv. Euroopa Liidus on looduskaitset kõige tugevamalt kujundavateks seadusaktideks Euroopa Nõukogu direktiiv looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta – nn loodusdirektiiv – ja euroopa nõukogu direktiiv loodusliku linnustiku kaitse kohta – nn linnudirektiiv Eestis looduskaitseseadus. 28. Rahvusvahelised konventsioonid liikide kaitseks – lk 221 29. Suunisliikide tähtsus ja eri tüübid Suunisliik – liik, mis annab tõuke mingi ala või koosluse kaitseks. -tunnusliigid, katusliigid, lipuliigid, tugiliigid (lk 238-239) 30. Kaitsealade suuruse ja sidususe problem looduskaitses – lk 255 Kas maksimaalset liigirikkust saab tagada pigem ühel suurel looduskaitsealal või pigem paljudel väiksematel, kuid kokku sama suure üldpindalaga kaitstavatel aladel. Looduskaitse mapp 2010 31
I ja II kategooria liigid võtab kaitse alla Vabariigi Valitsus määrusega, III kategooria liigid aga keskkonnaminister määrusega. Euroopa tasandil: ? 28.Rahvusvahelised konventsioonid liikide kaitseks Washingtoni konventsioon - CITES (ohustatud taimestiku-ja loomastiku rahvusvaheline kaubandus). Helsingi konventsioon (Läänemere merekeskkonda hõlmav). UNESCO (maailma kultuuri- ja looduspärandikaitse konventsioon). 29.Suunisliikide tähtsus ja eri tüübid Suunisliik on liik, mis annab tõuke mingi ala või koosluse kaitseks. (õpikus lk 238 pikemalt). Tunnusliik - liik, mille kohalolu või arvukuse muutust on võimalik tõlgendada mingi kindla koosluse, keskkonnatingimuste kompleksi või unikaalse protsessi olemasolu, puudumise või muutumisena ökosüsteemis. Katusliik - liik, mis vajab oma elutegevuseks suurt piirkonda ning mille kaitsmiseks tuleb seetõttu kaitse
Ramsari konventsioon – Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsioon Washingtoni konventsioon – Ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon CBD – Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Antarktika mereelustiku kaitse konventsioon Rahvusvaheline vaalapüügi reguleerimise konventsioon Vaikse ookeani kesk- ja lääneosa rändavate kalaparvede kaitse ja kasutamise konventsioon. 29. Suunisliikide tähtsus ja eri tüübid Suunisliigid annavad tõuke mingi ala või koosluse kaitseks. Asutatakse looduskaitseala, et kaitsta mõnd looduskaitseliselt olulist(haruldast, ohustatud, ökoloogiliselt või kultuuriliselt tähtis) liiki. Suunisliigid: Tunnusliigid – Liigid, mille kohalolu või arvukuse muutusi on võimalik tõlgendada mingi kindla koosluse, keskkonnatingimuste kompleksi või unikaalse protsessi
Endeem liik, mis levib ainult mingis konkreetses piirkonnas (saarel, riigis, mandril vms). Tugiliik liik, millle suhteliselt väikesest arvukusest hoolimata on koosluse funktsioneerimise ja selle struktuuri hoidmise seisukohalt suur tähtsus ja mille kaudmisel koosluse struktuur muutub. Katusliik liik, mis vajab oma elutegevuseks suurt piirkonda ning mille kaitseks tuleb seetõttu paratamatult kaitse alla võtta ka suur hulk teisi, sama elupaika asustavaid liike. Kuulub suunisliikide rühma. Tunnusliik e indikaatorliik teatud keskkonnatingimustele kitsalt spetsialiseerunud või ainult ühe elupaigaga seotud liik, mille kohalolu või arvukuse muutust on võimalik tõlgendada mingi kindla koosluse, keskkonnatinigmuste kompleksi või unikaalse protsessi olemasolu, puudumise või muutusena. Lipuliik karismaatilised, tihti sümboolse tähendsega liigid, mis käidavad avalikkust ja pälvivad ka looduskaitses võrreldes teiste liikidega ebaproportsionaalselt tähelepanu.
annaabi.ee 
