Absoluutne säriaeg on ajavahemik säritamise algusest säritamise lõpuni. Efektiivne säriaeg on võrdne ajavahemikuga, mille jooksul valgustundlik kiht saab samasuguse särituse kui absoluutse säritusaja puhul, kuid eeldusel, et valguskiirte juurdepääsu fotomaterjalile saab avada ja sulgeda silmapilkselt. 17 12. Klassikaline valgustusskeem Eristatakse suund- ja hajuvalgustust. Suundvalguse korral langeb valgus võtteobjektile võtteaplaadi optilise telje suhtes tatava nuga all. Suundvalgustus tekitab nn. nähtava valgustuseefekti, mis jätab vaatajale otseselt või kaudselt mulje mingi välise loodusliku või toovad esile nii objekti ennast kui ka pindu, millele need varjud langevad. Et valgus langeb võtteobjektile kaldu, annab kujutis hästi edasi objekti pindade struktuuri. Võtteobjekti üksikute osade värvust või tooni saab vajaduse korral
hõõglampide valguses tehtud pildid sinisemaks, et korrigeerida seda tüüpi valgustuse punakat nihet. Harilikult tekitab automaatne valge tasakaal soovitud tulemusi, ilma et fotograaf peaks muret tundma valgustuse tüübi pärast. Siiski saab fotograaf valida paljude fikseeritud valge tasakaalu valikute seast, et tagada õige seade valimine keerulistes valgustustingimustes. 2.5 Klassikaline valgustusskeem Eristatakse suund- ja hajuvalgustust. Suundvalguse korral langeb valgus võtteobjektile võtteaplaadi optilise telje suhtes teatava nuga all. Suundvalgustus tekitab nn. nähtava valgustuseefekti, mis jätab vaatajale otseselt või kaudselt mulje mingi välise loodusliku või toovad esile nii objekti ennast kui ka pindu, millele need 7 varjud langevad. Et valgus langeb võtteobjektile kaldu, annab kujutis hästi edasi objekti pindade struktuuri
18. Klassikaline valgustus skeem Sünnimaaks Saksamaa 20. Sajandi I pool. Seda kasutatakse ateljees, kinnises ruumis pildistamiseks. Klassikalises valgusskeemis on 7 valgusallikat. a. Foonivalgus b. Täiendvalgus c. Joonistav valgus d. Üldvalgus e. Kontravalgused f. Modelleeriv valgus Eristatakse suund- ja hajuvalgustust. Suundvalguse korral langeb valgus võtteobjektile võtteaplaadi optilise telje suhtes tatava nuga all. Suundvalgustus tekitab nn. nähtava valgustuseefekti, mis jätab vaatajale otseselt või kaudselt mulje mingi välise loodusliku või toovad esile nii objekti ennast kui ka pindu, millele need varjud langevad. Et valgus langeb võtteobjektile kaldu, annab kujutis hästi edasi objekti pindade struktuuri. Võtteobjekti
annaabi.ee 
