Lisaks kasutatakse tiivamärgiseid ja sulgede värvimist. Viimaste aastakümnete jooksul on üha enam hakatud kasutama spetsiaalseid seadmeid raadio-, satelliit- või GPS saatjaid. Raadiosaatjad on suhteliselt odavad, kerged (alates 1g), selle signaali on võimalik leida olenevalt maastikust ja seadmete eripärast 0,1 50 km kauguselt. Teisalt on raadiosignaali leidmiseks vajalik spetsiaalne vastuvõtja ning linnu asukoha määramiseks suundantenn. Raadiosaatjaga linde on hõlpus leida näiteks käitumisvaatluste tegemiseks. Arvestada tuleb aga, et taoline märgistussüsteem nõuab suurt töömahtu, kuna saatja annab pidevalt signaali. On kasutatud näiteks kotkaste ja must-toonekurgede märgistamisel. Satelliitsaatjad võimaldavad vähendada oluliselt tööjõu kulu, sest andmed linnu asukoha kohta jõuavad otse oma arvutisse. Sobivad eelkõige rändeteede ja muude suuremate liikumiste väljaselgitamiseks
meediumi (õhk, vaakum, mittejuhtivad ained jpm) ilma juhtmete kasutamiseta. [14] Varaseim kasutusotstarve oli Morse koodi edastamine pikkade vahemaade taha (laevalt laevale, laevalt mandrile, mandrilt mandrile), I Maailmasõjas kasutati seda edukalt ka käskluste edastamiseks. Teine varane raadio kasutusotstarve oli radar (RAdio Detection And Ranging), millega määrati laevade ning lennukite asukohta raadiolainete peegeldumise abil suundantenn kiirgas suure võimsusega kandjalainet ning tundlikud vastuvõtjad detekteerisid selle tagasipeegeldumisi. [1] Lisaks muusikale (enamikule seondub raadioga just raadioringhääling) ja kõnele edastatakse üle raadiolainete ka telepilti ning otseloomulikult tugineb ka mobiilside just raadiolainetele igas telefonis on nõrga võimsusega raadiosaatja ja tundlik vastuvõtja, kõne ning andmeside edastatakse digitaalselt sagedusmodulatsiooniga. [1]
16e. Üldstruktuur WiMAX süsteemi põhikomponendid on abonentjaam (subscriber station SS) ja tugijaam (base station BS). Tugijaam ja üks või mitu abonentjaama moodustavad punkt paljupunkt (point to multipoint P2MP) struktuuriga raku. Tugijaam juhib ühenduse pidamist abonentjaamadega raku piires. WiMAX süsteem kasutab nii abonentjaamades kui ka tugijaamas püsiantenne. Tugijaamas on kasutusel kas suundantennid või radiaalantennid. Abonentjaamas on tavaliselt kasutusel suundantenn. Tugijaamad võivad moodustada ka kärgvõrgu. Ortogonaalse sagedusmultipleksimise (orthogonal frequency division multiplexing OFDM) kasutamisel ja madala edastuskiiruse korral võib raku raadius ulatuda 40 kmni. Praktiliselt toimivad rakud 7 km raadiuses. 802.16 standard näeb ette ka kakspunkt ühendusega (pointtopoint P2P) topoloogia kasutamist. Sellisel juhul kasutatakse suundantennide paari Omadused WiMAX kasutab nii aeg kui ka sagedustihendusega ja mitme erineva ribalaiusega
16e. Üldstruktuur WiMAX süsteemi põhikomponendid on abonentjaam (subscriber station SS) ja tugijaam (base station BS). Tugijaam ja üks või mitu abonentjaama moodustavad punkt paljupunkt (point to multipoint P2MP) struktuuriga raku. Tugijaam juhib ühenduse pidamist abonentjaamadega raku piires. WiMAX süsteem kasutab nii abonentjaamades kui ka tugijaamas püsiantenne. Tugijaamas on kasutusel kas suundantennid või radiaalantennid. Abonentjaamas on tavaliselt kasutusel suundantenn. Tugijaamad võivad moodustada ka kärgvõrgu. Ortogonaalse sagedusmultipleksimise (orthogonal frequency division multiplexing OFDM) kasutamisel ja madala edastuskiiruse korral võib raku raadius ulatuda 40 kmni. Praktiliselt toimivad rakud 7 km raadiuses. 802.16 standard näeb ette ka kakspunkt ühendusega (pointtopoint P2P) topoloogia kasutamist. Sellisel juhul kasutatakse suundantennide paari Omadused WiMAX kasutab nii aeg kui ka sagedustihendusega ja mitme erineva ribalaiusega
annaabi.ee 
