· muutujate moodustamine tabeli kujul ja andmete korrastamine statistiliselt käsitletavaks · järelduste tegemine vaatlusandmete statistilisele analüüsile tuginedes, tulemuste esitamine protsenttabelites ja tulemuste olulisuse statistiline testimine. Kvantitatiivne ja kvalitatiivne uurimine on lähenemisviisid, mida on praktikas raske selgepiiriliselt teineteisest eristada. Neid nähakse sageli teineteist täiendavatena, mitte võistlevate suundadena. Näiteks kvalitatiivset meetodit kasutatakse kvantitatiivse 4 uurimuse eelkatsena veendumaks, et mõõtmiseks mõeldud asjaolud on otstarbekad uurimuse probleemide seisukohalt ja mõttekad ka uurijale. Kvalitatiivset ja kvantitatiivset kasutatakse ka kõrvuti või võib kvantitatiivne etapp eelneda kvalitatiivsele. Kui väidetakse, et kvantitatiivne kasutab arve ja kvalitatiivne tähendusi, siis ei ole taotluseks suundi vastandada
(Kidron 2008: 34). KOKKUVÕTE Uurimismeetodi valik peaks sõltuma eelkõige uuringu eesmärgist. Induktiivse ja avastusliku uurimistöö jaoks on sobilikumad kvalitatiivsed meetodid, kuna nad võivad viia hüpoteeside püstitamise ja seletusteni. Kvantitatiivsed meetodid sobivad kõige paremini üldistamiseks ning probleemi kirjeldamiseks. Neid kahte meetodit võiks näha pigem teineteist täiendavatena, mitte võistlevate suundadena. Kvalitatiivset ja kvantitatiivset uurimismeetodit saab kasutada kõrvuti või võib kvantitatiivne etapp eelneda kvalitatiivsele. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Laherand, M-L. 2008. Kvalitatiivne uurimisviis. OÜ Infotrükk. 2. Kidron, A. 2008. Uurija käsiraamat. Kirjastus erko trükk. 3. Ghauri, P., Gronhaug, K. 2004. Äriuuringute meetodid. Külim. 4. Quantitative Research [WWW] URL http://www.essay911.com/samples/quantitative-research.htm (14.11.2010)
koosneb, miks, tasuvus?). 16. IKT kui arendusmootor ettevõttes, näited. IKT valdkonda (mitte ainult tehnika, vaid selle tehnika realiseerimine organisatsioonis) võib vaadelda kui ühte tugiteenust aga ka tähtsat arendusmootorit (e-Europe). Igal juhul sõltub IKT valdkonna käsitlus ettevõtte üldisest käsitlusest ja eesmärkidest, olles seotud igasuguse infotööga. Näide: Riikliku IT-arenguga avalikus sektoris tegeleb informaatika nõukogu. Oma strateegiliste suundadena on nad 2003. aastal välja toonud: · AIP, · X-tee, · ID-kaart, e-Kodanik, e-valimised, · e-õpe, IKT haridus, · e-raamatukogu, e-kinnistusamet, e-ravikaart, e-... 17. IKT kui tugiteenus, näited. IKT kui tugiteenus ei ole ettevõtte näitel seotud otseselt ettevõtte arendustegevusega. Nii on näiteks IKT kui tugiteenus ettevõttes, mis ei tegele otseselt suure tehnoloogia väljatöötamiseks.
annaabi.ee 
