Roy 1970. Sellel perioodil arendati ja laiendati teooriaid mitmekülgselt. Teooriate sellise lokkamise puhul aga oli tõenäoline, et neile olid õenduskogukonna poolt esitatud liiga suured nõudmised ja pandud liiga suured lootused, kuigi ka käesoleval ajal mõned neist on ajale vastu pidanud ja neid kasutatakse praegugi. Need teooriad said kriitika osaliseks ,kuna peeti praktikakaugeteks ja mitte otseselt õendusele suunatuteks, osa neist sisaldas esoteerilisi teooriaid ja teisi lähenemisi, millel ei olnud õenduspraktikaga mingit seost. Enamus oli kujundatud loogika ja deduktsiooni teel, selle asemel, et neid praktikas testida. Ka oli puudulik nende usaldusväärsus ja nad olid vasturääkivuses domineerivate filosoofiatega. Nendele teooriate põhjal ei olnud võimalik saada vastust küsimusele :”Mis on õendus?” Ehk sisaldub kõige olulisem teooriate arendamisest Fawceti uuringus aastast 2000, kus ta
Väärtuste klassifitseerimisel on kasutatud dihhotoomia võtet ehk need on jagatud kaheks. · põhiväärtused ehk soovitavad seisundid peegeldavad soove, mida inimesed tahavad saavutada elu jooksul. Need on nagu oodatavaks lõpptulemuseks. Siia hulka kuuluvad elutarkus, mugav elu, rahvuslik julgeolek jne. Rokeach ütleb, et põhi- väärtuste kõige lihtsamaks süstematiseerimise võimaluseks on neid jagada enesele ja ühiskonnale suunatuteks ehk isik- sussisesteks ja isikutevahelisteks. · tugiväärtused ehk abistavad väärtused aitavad kaasa ja või- maldavad valida sobivat käitumisviisi. Tugiväärtused on näiteks abivalmis, aus, loogiline ning need näitavad teed, kuidas lõpptulemuseni jõuda. Ka tugiväärtused jagab Rokeach kaheks: moraalseteks, mis suunatud isikutevahelistele suhetele, ja pädevusväärtusteks, mis on seotud eneseteostusega ja
organisatsioonile olulistel või ohtlikes töölõikudes töötavatele töötajatele. Mõnikord kindlustatakse töötajaid ametialase (arstid, notarid, audiitorid jt) või üldise (ehitajad, autojuhid jt) tsiviilvastutuse eest, millega korvatakse isiku- ja varakahjud kolmandatele isikutele, st neile, kellele või-dakse kahju tekitada. Soodustusi võib jagada, olenevalt nende võimaldamise ajast kas töötamise ajal kättesaadavateks või tulevikku suunatuteks. Esi-meste hulgas on levinud toitlustamine, sportimise ja aktiivse puh-kuse võimaldamine, lastetoetused jt. Tulevikku suunatud soodus-tuste hulgas on levinud erinevad kindlustusliigid, koolitus- ja õpingutoetused, elamuasemelaen jt. Ametiauto kasutamise võimalus on vähem kui 10%-l töötajatest. Tervisesoodustusena hüvitatakse kõige enam vaktsineerimis- ja tervisekontrolli- kulusid. Levinud on ka prillide ostukulude hüvitamine. Osa ette-