Põhi on 360º 7 Tuhandiksüsteem · Sõjaväes kraade ei kasutata, siin on nurkade mõõtmiseks kasutusel tuhandikud. Tuhandiksüsteemis on ring jaotatud 6400 tuhandikuks. 8 Asimuudid · Kui me liigume kaardi ja kompassiga maastikul, siis me kasutame kaardi kilomeetervõrgu põhjasuunda ja magnetilist põhjasuunda. Seega kasutame ainult kahte suunanurka. Nendeks on direktsiooninurk ja magnetasimuut. Suunanurka mõõdetakse päripäeva põhjasuunast alates ning nimetatakse asimuudiks. Magnetasimuut · Kui me mõõdame maastikul kompassiga liikumissuuna mingile orientiirile, siis saame magnetasimuudi. 10 Direktsiooninurk · Kui me mõõdame kaardil liikumissuuna mingile objektile, siis saame direktsiooninurga. 11
mustapinnalistes suure neeldumisteguriga terastorudes, mis on paigutatud rennpeeglite fookusesse, ja kuumeneb enamasti temperatuurini 300...400 oC; aurugeneraatoris jahtub see tavaliselt temperatuurini 120...130 oC. Soojuskadude vähendamiseks on eelnimetatud terastorud ümbritsetud veel klaastorudega. Rennpeegli laius on tavaliselt 2...5 m ja pikkus kuni 150 m. Erinevalt heliostaatidest saab paraboloidrennidel muuta päikese järgimisel üksnes kaldenurka, mitte aga rõhtsat suunanurka. Seetõttu on päikesekiirguse kasutustegur selles süsteemis väiksem (tavaliselt 10...12 %),. Tiik-elektrijaam Päikesetiik kujutab endast madalat (tavaliselt sügavusega ligikaudu 3 m) veega täidetud basseini, mille põhjakihi vee tihedus on mingi soola lahustamise teel muudetud suuremaks kui ülemiste kihtide oma. Pinnakihi läbipaistvuse ja põhja tumeda pinnakatte tõttu neeldub päikesekiirgus vee põhjakihis, mistõttu selle temperatuur
Ida on 90º Lõuna on 180º Lääs on 270º Põhi on 360º Tuhandik süsteemis Ida on 16-00 Lõuna on 32-00 Põhi on 00-00 või 64-00 Kuid sõjaväes kraade ei kasutata, siin on nurkade mõõtmiseks kasutusel hoopis tuhandikud. Tuhandiksüsteemis on ring jaotatud 6400 tuhandikuks. ASIMUUDID Kui me liigume kaardi ja kompassiga maastikul, siis me kasutame kaardi kilomeetervõrgu põhjasuunda ja magnetilist põhjasuunda. Seega kasutame oma igapäevatöös ainult kahte suunanurka. Nendeks on direktsiooninurk ja magnetasimuut. Suunanurka mõõdetakse päripäeva põhjasuunast alates ning nimetatakse asimuudiks. Kui me mõõdame maastikul kompassiga liikumissuuna mingile orientiirile, siis saame magnetasimuudi. Magnetasimuudiks nimetatakse nurka, mida mõõdetakse 0º...360º kellaosuti liikumise suunas, mis jääb magnetmeridiaani põhjasuuna ja nullpunktist (meie asukohast maastikul) orientiiri/objektini tõmmatud joone vahele.
Tõelise geograafilise suuna kasutamiseks peab arvestama järgnevaid asjaolusid: 1. Maa geograafiline ehk tõeline põhjasuund ei lange päris kokku Maa magnetilise põhjasuunaga, mida näitab kompass. 2. Tänu Maa ümarale kujule tekib kaardi tasapinnalisena kujutamisel kaardi kilomeetrivõrgustikus koondumisnurga viga. Seega on tegelikult olemas kolm erinevat põhjasuunda: 1. Geograafiline, ehk tõeline põhjasuund 2. Magnetiline põhjasuund 3. Kaardi kilomeetrivõrgustiku põhjasuund Suunanurka on võimalik vastavalt vajadusele algselt määrata kaardil või maastikul. Kaardil saab nurga määrata kaarjoonlauaga (malliga) või ka kompassi asimutaalringiga kilomeetrivõrgustiku vertikaaljoone ja objektile suunduva joone vahel. Meeles peab pidama, et mõõtmine toimuks kellaosuti liikumise suunas. Saadud nurka nimetatakse direktsiooninurgaks. Maastikul võib mõõta suuna enda asukohast nähtavale objektile kompassi või bussooli (suurtükiväe kompassi) asimutaalringi abil
20. Mis on acos(x)? Näidake graafiliselt, et cos(x) ja acos(x) graafikud on sümmeetrilised koordinaattelgede I veerandi nurgapoolitaja suhtes! on pöördf-n. 21. Mis on atan(x)? Näidake graafiliselt, et tan(x) ja atan(x) graafikud on sümmeetrilised koordinaattelgede I veerandi nurgapoolitaja suhtes! on pöördf-n. 22. Mis on Mathcadi keskkonnas atan2(x, y) ja millal seda kasutatakse? Mathcadi keskkonnas saab atan2(x, y) abil arvutada vektori suunanurka, seda kasutatakse kui punkt asub koordinaatteljestiku Oxy II ja III veerandis. 23. Koostada kahe tükiti defineeritud funksiooni graafik! OSA 3 1. Mis on elementaarfunktsioon? Tooge 2 näidet Elementaarfunktsiooniks nimetatakse funktsiooni mis on koostatud elementaarsetest põhifunktsioonidest ja konstantidest lõpliku arvu aritmeetiliste tehete ja liitfunktsiooni moodustamise teel. Üks tähtsamaid elementaarfunktsioone on polünoom
annaabi.ee 
