vetes 30o p.-l. ja 30o l.l. vahel (Stoddard et al., 2006). Merisutt on levinud Atlandi ookeani põhjaosas, Vaikse ookeani põhjaosas ja Kaspia meres. Läänemeres on merisutt siiski eksikülaline, teada on veidi üle 20 leiu, enamik neist Liivi lahest, mõned leidu ka põhjarannikult. Paljunemise kohta Eesti jõgedes kindlaid andmeid pole, kuigi aeg-ajalt on üksikuid isendeid Pärnu jõest püütud. Merisutt on põhjalähedane, viibib enamuse ajast ranna lähedal ja jõe suudmeosas, mida meri üle ujutab (Fagan, 2002). Sutti peetakse haruldaseks siirdekalaks. Vastseid leidub mudas, kuid täiskasvanud eelistavad kruusaliivast põhja. Merisutid on sisenenud Suur järvistusse (joonis 3) Atlandi ookeanist, laevastiku kanalite kaudu. Esimene silmuline leiti Ontario järvest 1830.aastal. Niagara juga tegutses nagu looduslik takistus, et merisutid ei pääseks Erie, Huron, Michigan ja Superior järvedesse. Welland kanali ehitamisega kaasnenud ümbersõit ja 1919
-Troopilise kliimaga jõed on väga veevaesed. -Lähisekvatoriaalse kliimaga jõed on suvel suurema veevooluhulgaga. -Mäestikejõgedel suurem vooluhulk suvel. -Ekvatoriaalsed jõed on väga veerohked. Mis põhjustab üleujutusi jõgedel? Indias mussoonid ja tsunamid. Siberis lumesulamisvesi. Euroopas on tammid. Iseloomusta õpiku lk. 117 toodud jõgede äravooludiagramme ja selgita põhjusi ja leia igale jõele atlasest sarnase äravooluga jõgi. Jenisseis on suvel suurem äravool kui muidu. Suudmeosas sulab lumi hiljem ja selle tõttu on seal suurvesi hiljem, suvekuudel. Niilus septembris oktoobris on lisajõgedel suuremad vihmaperioodid ja selle tõttu. Kongo sajab aastaringselt palju, ekvatoriaalse kliimaga alal, selle pärast. Volga kevadised sulaveed põhjustavad aprillis ja mais suurimad veekogused. Ülejäänud aja on vähem vett. Ganges suvemussonid ja selle tõttu suve lõpus ja sügisel rohkem vett. Ka liustike sulavesi põhjustab suuremat äravoolu.
Nisakumm peab olema vastupidav ja elastne ning see valmistatakse kas naturaalsest, sünteetilisest või silikoonkummist. Nisakummi elastsus aja jooksul väheneb ja siis tuleb see välja vahetada. Nende soovituslik kasutusiga ulatub keskmiselt 2500 lüpsini, olenedes lüpsi- ja pesemisreziimist ning materjali omadustest. Nisakumm paikneb metallist hülsi sees selliselt, et altpoolt väljaulatuv osa võib olla ühtlasi lühikeseks piimavoolikuks. Hülsi ülaservast välja ulatuva nisakummi suudmeosas on nisaava, kuhu nisa lüpsi ajaks paigutatakse. Hülsile liibub nisakumm ülaosa manseti survel Joonis: Nisakann töös, A- massaazitakt, B- imemistakt, 1- ülakamber, 2- mansett, 3- hülss, 4- vahekamber, 5- nisakumm, 6- imikamber, 7- lühikese vaakumvooliku kinnitusotsik, 8- nisakummi paksend, 9- õhu liikumissuund Pulsaator ja pulsatsioon Kõige enam on levinud pneumaatilised pulsaatorid, mis on ehituselt lihtsad ja töökindlad.
annaabi.ee 
