Remda (Rämeda) poolsaar, omapärane on Pihkva järve loodeossa suubuv Värska orglaht. Saari 35 (5 asustatud), peale nende Velikaja jõe suudmes umbes 40 deltasaarekest. Vesikond Vesikond koos Peipsiga 47800km² - jaotub Venemaa, Eesti ja Läti vahel (vastavalt 27917, 16323 ja 3560km²), ligi 57% valgalast moodustab Velikaja ja 22% Emajõe jõgikond; kokku suubub Peipsisse 237 jõge, oja ja kraavi (arvestamata Velikaja ja Emajõe suudmeharusid), Eestis 41. Välja voolab ainult veerohke Narva jõgi. Hüdrograafiliselt moodustavad Peipsi valgala ja Narva jõe jõgikond kokku suure Peipsi järve ja Narva jõe jõgikonna (56200km²). Suurjärve (eriti selle põhjaosa) põhi on valdavalt liivane; Lämmi- ja Pihkva järve põhja katab peamiselt järvemuda, ida ja lõunaranna lähedal turbamuda. Veetase kõigub 28,72 meetrist (7.november.1964) 31,76 meetrini (12.mai.1924), järve ekstreempindalaks on arvutatud vastavalt 3474 ja 4328km²
50 päeva vältel liivatorme. Sademeid on enamikul alal aastas alla 100 mm, seepärast on põllundus niisutuseta võimatu. Ainult Vahemere rannikul sajab 200-300 mm aastas, peamiselt talvel. Aleksandrias on aastane sademete hulk 180, Kairos 34, Asjutis 7 ja Assuanis 3 mm. Ainus püsiva vooluga jõgi on Niilus. Egiptuse piires pole Niilusel ühtegi lisajõge, kuid suudmealal moodustub tema paljudest harudest 24 000 km2 suurune järverohke delta. Suuri suudmeharusid on 9, neist on Rosette ja Damietta 200 km pikkused. Suurimad järved on Vahemerega ühenduses olevad laguunid Manzala, Burullus, Marjut ja Idku. Üleujutuste vältimiseks, vooluhulga reguleerimiseks ja põldude niisutamiseks on Niilusele ehitatud tamme ja paise. Assuani kõrgpaisu taha on moodustunud 157 km3-ne veehoidla (Nasseri järv). Niiluse orus ja deltas ning oaasides haritakse niisutuse abiga põldu. Valdav osa maa-alast on
poolsaar, omapärane on Pihkva järve loodeossa suubuv Värska orglaht. Saari 35 (5 asustatud), peale nende onVelikaja jõe suudmes umbes 40 deltasaarekest. Järvel on suur vee-, kala- ning puhkemajanduslik tähtsus. Vesikond – koos Peipsiga 47 815 km2 – jaotub Venemaa, Eesti ja Läti vahel (vastavalt 27 264, 16 240 ja 4311 km2), ligi 57% valgalast moodustab Velikaja ja 22% Emajõe jõgikond; kokku suubub Peipsisse 237 jõge, oja ja kraavi (arvestamata Velikaja ja Emajõe suudmeharusid), Eestis 41. Välja voolab ainult veerohke Narva jõgi. Lame nõgu, milles Peipsi asub, hakkas kujunema juba enneKesk-Devonit. Nõo nüüdisilme pärineb jääajast, ta on tüüpilineliustiku kulutusnõgu. Viimasest mandrijääst vabanes nõo lõunaosa ligikaudu 13 000 14C-aastat tagasi, pärast seda on nii järve veetase kui ka kontuurid suuresti muutunud. Holotseenialguse Väike-Peipsi oli nüüdisjärvest oluliselt väiksem. Kuna
annaabi.ee 
