Atlandi lõhe paikne vorm nn. järvelõhe (S. salar morpha sebago) elab mõnes suures sügavas järves, nagu Laadoga, Onega, Saima ja Vänern Euroopas ning mitmes Põhja Ameerika järves. Peale paikse järvelõhe leidub ka üksikuid paikseid jõepopulatsioone. Läänemeres oli lõhe varasemal ajal üsna laialt levinud, asustades kõiki kudemiseks ning noorjärkude kasvamiseks sobilikke jõgesid. 19. sajandi keskel sigis lõhe vähemalt 60 Läänemerre suubuvas jões, mille hulka kuulusid ka 11 Eesti jõge: Narva, Purtse, Kunda, Selja, Loobu, Valgejõgi, Jägala, Pirita, Keila, Vasalemma ning Pärnu. Koiva jõge mööda tõuseb lõhe Läti kaudu ka Lõuna-Eestisse ja võib-olla koeb meil Koiva lisajõgedes. Nüüd on paljud Läänemerre suubuvatest jõgedest lõhe looduslikuks sigimiseks eri põhjustel kõlbmatud ning populatsioonid seal hävinud, nõrgenenud või püsivad kalakasvanduste toel
pooleks ning ära lõigatud ajast pool paigutada puhvrina projekti lõppu. Seega moodustab projektipuhver 1/3 kogu projekti kestvusest. Jagan kõikide tööde ajad 2ga, liidan saadud tulemused kokku ning jagan 2ga. Suubumispuhvri moodustamine Projekti puhver kaitseb lõpptähtaega ootamatuste eest, mis võivad juhtuda kriitilise ahela töödes. Samas võivad mingid sündmused kõrvalahelates, mis kriitilisse ahelasse suubuvad, hakata negatiivselt mõjutama kriitilist ahelat. Kui suubuvas ahelas tekib hilinemine, jääb kriitilise ahela töö seda ootama ja kulutab asjata varuaega. Et kaitsta kriitilist ahelat suubuvate ahelate määramatuse vastu, tuleb suubumiskohtadesse tekitada nn. suubumispuhvrid. Nende puhvrite suurus määratakse sama loogika järgi nagu projektipuhvril 1/3 ahela pikkusest, mille lõpus puhver on. Etteteatamise puhvri moodustamine Üsna sageli oleme olukorras, et kui on vaja hakata tegema, mõnd tähtsat projekti tööd ehk Kriitilise Ahela
34-st pool, saame puhvri pikkuseks 17 ja projekti kogupikkuseks 51. Võrreldes varasema plaaniga (68 ajaühikut) on puhvriga varustatud plaan 25% lühem, kuid samas määramatuse vastu paremini kaitstud. Suubumispuhvri moodustamine Projekti puhver kaitseb lõpptähtaega ootamatuste eest, mis võivad juhtuda kriitilise ahela töödes. Samas võivad mingid sündmused kõrvalahelates, mis kriitilisse ahelasse suubuvad, hakata negatiivselt mõjutama kriitilist ahelat. Kui suubuvas ahelas tekib hilinemine, jääb kriitilise ahela töö seda ootama ja kulutab asjata varuaega. Et kaitsta kriitilist ahelat suubuvate ahelate määramatuse vastu, tuleb suubumiskohtadesse tekitada nn. suubumispuhvrid. Nende puhvrite suurus määratakse sama loogika järgi nagu projektipuhvril – 1/3 ahela pikkusest, mille lõpus puhver on. Meie näites on üks suubuv ahel ja seega ka üks suubuv puhver.