ega muul viisil. Möödasõit ei ole kohustuslik manööver ning kui Te pole möödasõidu ohutuses 100% kindel, siis lükake see möödasõit edasi, kuni tekib täiesti kindlalt ohutu võimalus! MÖÖDASÕIDU KEELUD 1. Ristmikul ja ristmiku vahetus läheduses sellele suubuval teel. Sellel reeglil on aga terve rida erandeid: Üldiselt võib ristmikul ja selle läheduses mööda sõita siis, kui teistest suundadest lähenevad juhid peavad andma teed. Selle kohta on selgitused järgmisel lehel.
Narva-Peipsi vesikonna jõed on territooriumi põhja- ja lõunaosas erinevad. Lõuna-Eesti kõrgustikelt algavate jõgede suurim langus jääb nende ülem- ja keskjooksule. Pandivere kõrgustikult Peipsi järve voolavad jõed on astmelise pikiprofiiliga, põhiline langus on kõrgustiku piires. Saartel on vähese languga väikesed jõed ja ojad. Eesti suurima langusega jõgi on Piusa, mille lähte ja suudme absoluutse kõrguse vahe on 208 m. Suurim lang on Soome lahte suubuval Mustojal 3,5 m/km, väikseim Emajõel 0,04 m/km, kus langus 100 km kohta on kõigest 3,7 m. Eesti looduse omapäraks on karstinähtuste (salajõed, kurisud jms) esinemine Põhja-Eestis ja saartel. Karsti tõttu voolab osa jõgesid kohati maa all (Jõelähtme, Tuhala, Kuivajõgi jt). Pandivere piirkonnale on iseloomulik maapealsete ja maa-aluste valgala piiride erinevus. Hüdroloogia-vaatlusvõrk Eesti jõgedel ja järvedel moodustati 20ndatel aastatel. Eesti
ja saartel 0,11 km/km2. Kõige hõredam 0,05 km/km2 on vetevõrk Pandivere kõrgustikul, sest 10 pinnas on karsti tõttu väga hea läbilaskevõimega ega soodusta vooluvetevõrgu kujunemist. Pandivere kõrgustiku võlvil puudub vooluvesi 1375 km2 suurusel maa-alal. Eesti suurima langusega jõgi on Piusa, mille lähte ja suudme absoluutse kõrguse vahe on 208 m. Suurim keskmine lang on Soome lahte suubuval Mustojal 3,5 m/km, väikseim Emajõel 0,04 m/km, kus langus 100 km kohta on kõigest 3,7 m. Eesti looduse omapäraks on karstinähtuste (salajõed, kurisud jms) esinemine Põhja-Eestis ja saartel. Karsti tõttu voolab osa jõgesid kohati maa all (Jõelähtme, Tuhala, Kuivajõgi jt). Pandivere piirkonnale on iseloomulik maapealsete ja maa-aluste valgala piiride erinevus. Keskmine äravoolumoodul on 8,2 l/s 1 km2. Veerikkaid jõgesid on Eestis vähe. Ainult 13 jõel
Narva-Peipsi vesikonna jõed on territooriumi põhja- ja lõunaosas erinevad: -Lõuna-Eesti kõrgustikelt algavate jõgede suurim langus jääb nende ülem- ja keskjooksule. -Pandivere kõrgustikult Peipsi järve voolavad jõed on astmelise pikiprofiiliga, põhiline langus on kõrgustiku piires. Saartel on vähese languga väikesed jõed ja ojad. Eesti suurima langusega jõgi on Piusa, mille lähte ja suudme absoluutse kõrguse vahe on 208 m. Suurim lang on Soome lahte suubuval Mustojal – 3,5 m/km, väikseim Emajõel – 0,04 m/km, kus langus on 100km kohta kõigest 3,7m. Eesti looduse omapäraks on karstinähtuste (salajõed, kurisud) esinemine Põhja-Eestis ja saartel. Karsti tõttu voolab osa jõgesid kohati maa all (Jõelähtme, Tuhala, Kuivajõgi). Pandivere piirkonnale on iseloomulik maapealsete ja maa-aluste valgala piiride erinevus. Eesti jõgede äravoolu aastasisene jaotus on muutlik: Kevadsuurvesi
annaabi.ee 
