Uurimisobjekt püüab vaimujõul ümber muuta seda juhuslikku numbrite jaotamist, seda tavaliselt eksperimentaalsel katsetusel, mis on mõistastuslikult võrdväärne sellele, et saada rohkem ,,kulle" või ,,kirju" metallmüntide viskamisel. Surmaeelne läbielamus on peaaegu surnud inimese teavitatud läbielamus või kliinilise surma üle elanud ja siis uuesti ellu ärganud inimese läbielamus. See sisaldab kas ühe või enama järgnevatest läbielamustest: tunne olla sutnud, keast väljasolemise läbielamus, keha kohal hõljumise ja ümbritseva ala nägemise tunne, purunenud armastuse ja rahu tunne, läbi tunneli või kitsas läbikäigus ülespoole liikumise tunne, surnud sugulaste või spirituaalsete inimeste kujuiste kohtamine, kokkupõrge kergete olevuste või valgusega, kogu elu taasläbielamine, mingile piirile või servale jõudmine ja oma kehasse tagasitulemise tunne, millega sageli kaasneb vastumeelsus.
liitus selle kursusega USA helilooja John Cage, kes oli USA avangardist. Alates 1960-ndate lõpust ja 70-ndate algusest tekkisid uued voolud: minialism, millest areneb välja postmodernism. Muusikas iseloomustab neid stiile: uus tonaalsus ja neoromantism (enne oli muusika dissoneerunud, kraapiva kõlaga, vastukäiv kõrvadele ning kompositsioon oli raske). Nüüd tulid samad suunad tagasi, tuleb heakõlalisus, seega kaotab avangardistlik muusika oma mõtte. Samas kompositsiooni tehnika ei sutnud välja, kui neoromantism tuli. 1945-1970. peetakse avangardisliku muusika ajaks. MK: Karlheinz Stockhausen ,,Kreuzspiel" oboe, bassklarnet, löökpillid, klaver John Cage (1912-1992) John on USA helilooja, pianist, publitsist. Ta on üks 20. sajandi tähtsamaid esindajaid. Mees, kes tuli välja teosega ,,4.13". Teose alguses tuli John lavale ja istus klaveri taha ning istus 4.13 minutut vaikuses ja siis saigi lugu läbi.
traktorist aga rakendama tunduvalt suuremat jõudu, sest ta pöörab ka samal ajal juhtrattaid. Liiklusohutuse seisukohalt on oluline, et roolivõimendi süsteemis säiliks alati piisav rõhk, ükskõik kui madalatel väntvõlli pööretel ka mootor ei töötaks. Samas peab olema säilitatud ka pumba vajalik tootlikkus. NSVL ajast pärit traktoriga T150K (esimesed mudelid) oli selline olukord, kus väntvõlli pöörete vähendamine kutsus esile rõhu tuntava languse süsteemis ja juht ei sutnud piisavalt traktorit juhtida. Ka MTZ-l, eriti vanematel traktoritel, esineb olukordi, kus mootori töötamisel madalatel pööretel väheneb õlirõhk võimendi süsteemis niivõrd, et takistab juhtrataste normaalset pööramist. Olukorra teeb veel halvemaks see, et traktori juhtrattaid pöörab mõnel mudelil üks hüdrosilinder, mis on aga ebapiisav süsteemi madalatel survetel. 41. Juhtrataste seadenurgad.