6 aastat. Lapse ja täiskasvanu vahel areneb situatsiooniväline isikuline suhtlemine. Last huvitatakse sotsiaalsed probleemid, ta räägib meeleldi iseendast ning hakkab arutlema kõlbelistel teemadel. Selles tulenevalt laieneb sõnavara ja suureneb liitlausete, mille eesmärgid on pigem tegevuslikud isikulised kui tunnetuslikud. Lapse kõne on informatiivsem ja aktiivsem. Mälu ja sisekõne areng loovad aluse sidusa kõne kujunemiseks. Lapsed on selles vanuss jutukad ja küsivad palju ning sutavad keerulisemat keelt, et väljendada oma arusaamist tunnetest ja nende põhjustest. Paraneb lapse arusaam esemete suhetes omadustest ning ajalisest ja ruumilisest järjestusest. 7 aastat. Laps on väga jutukas ja tal on palju küsimusi .Valdavad suhtlusvormid täiskasvanuga on isikuline ja verbaalne. Teda huvitavad sotsiaalsed suhted, ta räägib rohkem iseendast nung tunneb huvi teiste vastu. Ta hakkab arutlema laiemate teemade ja eetiliste probleemide üle, on
taimestikku , mis maapinda vad numbrilised s¨ umbolid. katab (). on h¨ a¨aldusosutiks m¨arkides jne., vastava- / ¡ Horisontaalne kriips, te m¨arkide t¨ahendus on sa- £10 ¢numbrid u ¨hest neljani ka- geli seotud kogumise ja kor- sutavad k~oik sama loogi- jamisega. Kolme on p¨uhaks kat. Esinemisel m¨argi osana numbriks peetud , arvuga tasub olla ettevaatlik: tava- kolm seotud s~onade arv ula- liselt ei kanna `numbri u ¨ks' tub u ¨le tuhande. V~oltsimise t¨ahendust, vaid tegu min- v¨altimiseks kasutatakse kol- gi muu m¨argi l¨ uhendusega. me t¨ahenduses
Esimene grupp juhte, kes on eelkõige huvitatud kasulikkusest ja praktilisusest, peab esma-joones silmas majanduslikke näitajaid, kuid eelistab sealjuures vaatepunkti "parem varblane pihus kui tuvi katusel". Esteet võib saavutada häid tulemusi ettevõttes, mille seisund sõltub kõigepealt kvalitee-dist. Harva sobib see juht tippjuhiks. Lahke, sümpaatne ja humaanne seltskonnainimene on tavali-selt popu-laarne juht. Tema inimsõbralikkus viib aga sageli selleni, et teised seda kurjasti ka-sutavad. Poliitik, kes on huvitatud oma mõju ja kuulsuse suurendamisest, võib olla väga edukas ette-võtte juht. Kui ta on aga osakonnajuhataja, tunneb ta huvi ainult oma osakonna vastu, kogu ettevõtte asjad temasse ei puutu. E. Spanger teeb järelduse, et majandusorganisatsioonides suudab kõige paremaid otsuseid teha ja neid ellu rakendada juht, kes on võrdselt majandusmees ja teoreetik ning kellel on teatud ko-guses seltskonnainimestele omaseid jooni. Psühholoog E
annaabi.ee 
