Umbes kakskümmend suve tagasi, kui Pärnu suusapoisid Jõulumäe spordibaasis pooleteisekilomeetrisel metsaringil suusatamise imitatsioonijooksu tegid, tabas keegi neli tiiru enne lõppu raja ääres herilasepesa. Herilased läksid maruvihaseks. Kõik poisid said nõelata. Mispeale kõik tegid treeningkorraga lõpparve. Peale ühe. Ainus jätkaja oli Andrus Veerpalu. Jooksis kümme ringi kaeblemata lõpuni ja siis küsis teistelt, kas nemad said ka susata. (Said küll. Ühe tüdruku viis kiirabi koguni haiglasse.) Kuidas saab olla nii rahulik, imestab tänini Veerpalu tollane treeningukaaslane Eiko Tasalain (33), nüüdne Jõulumäe tervisekeskuse juhataja asetäitja. Veerpalu hiilgas treeningusemude sõnul juba noorena tohutu tahtejõu ja kõva töövõimega. «Kui teised jätsid vahel mõne ringi jooksmata, siis Andrusega ei juhtunud seda kunagi,» meenutab Eiko vend Eido Tasalain (29), Jõulumäe tervisekeskuse juhataja asetäitja spordi alal
saa kasutada kõrgklassi lõhkeainete puhul, kuna viimased vajavad detoneerimiseks lööklainet. Siin läheb vaja väiksemat madala klassi lõhkeainega seadeldist, mis on paigutatud suurema, kõrgklassi lõhkeainega täidetud seadeldise sisse. Välja näeks see umbes taoline: süütenöör Kui kõrgklassi lõhkeaine konteiner on tilluke, näiteks co2-padrun, tuleb lõigata jupike transistorraadio antennist ja teha sellest madala klassi torupommike, mille võib CO2-ballooni susata. 4.4.3. KLAASPAKEND. Klaasnõud sobivad madala klassi lõhkeainetele, kuid nendega tekib probleeme. Esiteks võib klaasnõu võrrel-des metall- või plastnõuga kergesti puruneda. Teiseks pole sugugi välistatud, et ei juhtu õnnetus ja isegi tillu-kese pommi tegemisel saab püromaan tõsiselt vigastada. Poiss, kes kippus lõhnaõlipudelist pommi tegema, kannab siiamaani käes klaasikilde, üks kild aga lõikas tal maha pool sõrme..... . Sellegi poolest võib mõni anarhistne tüüp
..kylm". Äratundmis- ja avastamisrõõmu pakuvad Moritza pildid igale eagrupile. Moritz kujutab maailma realistlikult, ilmestades seda isikupärase joonistusstiiliga. Välditud on kontseptuaalset ja eesti kunstnikele omast pisut raskepärast kujundlikkust ja stilisatsiooni. Vilepi sõnul on Moritz siiani kõige enam tema raamatute sisusse süüvinud kunstnik üldse. Kuna tal on ka endal kirjanduslikku soont, siis "jagab ta täpselt ära, kuhu vajalik detail susata". (Uustalu 2007: 3) Esimese raamatu luulekogu ,,Tere!" (2002) puhul kasutab Moritz väikelaste pildiraamatust laenatud täispildi esteetikat: illustratsioon on raamideta, hõlmab leheküljed äärest ääreni, tekst on trükitud selle peale. Kohati tingib see negatiivkirja kasutamise, mille kohta ütlevad uuringud, et seda peaks rakendama võimalikult vähe (Müürsepp 1996: 8). Järgmiste raamatute puhul on sellest võttest loobutud.
annaabi.ee 
