· ökoloogilised probleemid · enesetappude ja alkoholismi suurenemine · migrandid säilitasid oma keele ja ei sulandunud eestlaste hulka Kas tegu oli sihiliku poliitikaga? Jah, Moskva soovis Eestit liita Venemaa kultuuriruumiga ning välja juurida kõik Eestimaise 15. Nõukogude kultuuripoliitika iseloomulikud jooned. Eesti kultuuri lõhestatus. Kultuuri areng Stalini ajal. TV lk. 55 ül. 1-2. Missuguseid survevahendeid ja võtteid kasutas riik iseseisvusaegsete haritlaste ja nende loomingu hävitamiseks? Ideoloogiline surve, tsensuur, sundorienteeritus vene kultuurile, kultuuripärandi hävitamine, rõhutati kultuuriklassi iseloomu, infosulg, loomeinimesi väljamaale ei lastud Mida mõistetakse haritlaste sisemise (hingelise) kahestumise all? Näiliselt pidid nad pooldama kommunismi kuid tegelikult kirusid ning mõnitasid kõik punavõimu Milleni võis see mõnikord inimese viia?
- Suurenesid klassidevahed Kas tegu oli sihiliku poliitikaga? Põhjenda oma arvamust. Jah oli, sest nii saadi eestlased kergemini oma võimu alla. Kogu Eestist tulev toodang oli niikuinii NSVL oma ja nüüd, kui suurenesid sotsiaalsed probleemid oli seda kergem teha varjamata. Võõrtööliste sissetoomine oli ettekavatsetud, et suurendada probleeme ja eestlust välja puksida. Kultuurielu põhijooned 1. Missuguseid survevahendeid ja võtteid kasutas riik iseseisvusaegsete haritlaste ja nende loomingu tasalülitamiseks? - nende aktiivset loometegevust piirati või sunniti aastakümneteks loobuma - neilt nõuti oma varasema loomingu ümberhindamist, kriitikat ja enesekriitikat ning edasises loometegevuses järjekindlat kinnipidamist üksnes sotsialistlikust realismist. 2. Allikas lk.127-128. Seleta oma sõnadega, mida mõistetakse haritlaste sisemise ( hingelise) kahestumise all.
I Haagi lepinguga 1907 tülide rahumeelseks lahendamiseks. Riigid määr kuni 4 vahekohtunikku. Kohtunik nim 6 aa-ks. Konkr vaidluse lahend-ks uus kohtu koosseis. Kirjalik eelmenetlus ja suuline arutelu. Avalik vaid poolte nõusolekul. Edasi ei kaevata. Siduv. XII Jõu kasut rv-s õ-ses. Ius ad bellum IAB mood normid, mis regul (relvastatud) jõu kasutamise alustamist. Jõu kasut kitsamas mõistes hõlmab vaid relvast jõu kasutamist, laiema kohaselt ka muid juhte (nt pol või maj survevahendeid). Jõu kasut klassikalises rv õ-ses: Õiglase sõja doktriin. Sõda ilma õiglase põhjuseta on õigusvastane. 17 saj lõpus doktr teisenes. Sõda oli õiglane, kui riik uskus, et sõjal on õiglane põhjus. Õiguspositivismi tõttu kaotas doktr tähtsuse. Suveräänne riik ise otsustas, mis teeb. RL põhikiri sätestas piirangud vaid sõja alustamisele. 1928 üldine sõjast loobumise lepind Briand-Kellogg’i pakt. Tänapäevani kehtiv.
Soodust. enesekontr. vähen. ja soovi mitte rahu rikkuda. 2. Üksmeelsuse illusioon. Tundub, et kõik on otsuse poolt. Vaikimist võet. kui nõusolekut. Kon- sensuse taotlus ület. individuaalse kriitil. mõtlem. ja plaanide realistliku anal. Grupi eest peidet. vastuolulist teavet või seda naeruväärist. 3. Tugev surve mittenõustujatele. Surve ühetaoliseks muutum. Leit., et teisitimõtlejate lojaalsus on küsitav. Grupp kiidab heaks üksmeele taotlused ning kasut. kõiki survevahendeid, et mittenõus- tujad oma meelt muudaksid. 4. Isehakanud meelsuse valvurid. Need, kes grupis kaitsevad liidrit ja grupiliikmeid vastuolulise teabe eest. Asetavad aktsente nii, et üksmeelsuse illusioon säiliks. 31 25. Grupi mõju grupi liikmetele (psühholoogilised tulemused). Koostegevuse protsess seob in. ning seetõttu on otstarbekas anal., millised tegurid etendavad olul. osa nende seoste kujunem. Sageli pole need vahetult jälgit
annaabi.ee 
