Fourth level H = (z2 +p2/ g + v22/2g) - (z1 +p1/rg + v12/2g) Fifth level = H2 H1 , m · Geodeetiline ehk staatiline tõstekõrgus Hst · Dünaamiline tõstekõrgus ehk pumba täissurve: H = Hst + ht · Dünaamiline tõstekõrgus võrdub: H = Es Ei Pump koos imi- ja survetoruga Võimsus, P · Antakse pumba võllile elektrimootorilt. P = M*, kW · Energiat, mis on pumba poolt vedelikule üle antud, nimetatakse kasulikuks. Pk = g QH / 1000 kW · Minimaalne pumba võimsus reguleerimisel pöörete arvu muutmisega. · Mõnevõrra suurem võimsus drosseldamisel. · Kõige suurem pumba võimsus tagasivooluga reguleerimisel. Kasutegur, · Täiskasutegur = Pk / P
vesirõngaspumbad. Labapumpades tekitatakse vedeliku pöördliikumine pöörlevale võllile kinnitatud radiaalsete labadega. Iseimevate tsentrifugaalpumpades on survetoruga ühendatud õhueralduse kamber, millesse liigub pumba korpusesse sattunud õhk, sodustades toote sisseimemiseks vajaliku vaakumi teket. 93. 94. Vesirõngaspumbad 95. 96. Kolbpumbad 97
kompressorina , rõhk ulatub kuni 0,3 Mpa ning tootlikkus 3000 m/h. KEERISPUMBAD KEERISPUMBAD Keerispumbad on labapumpade eriliik. Kineetiline energia antakse veeosakestele nende keeriselise liikumapanekuga tööratast ümbritsevas kanalis . Tööprintsiip erineb tunduvalt tsentrifugaalpumba omast. Tööratta välisserva ümbritseb ühtlase ristlõikega kanal. Selle kanali üks ots on ühendatud imi- , teine survetoruga. Tööratta välisserva moodustab hulk väikesi labasid. Kanalisse jõudnud vedelikuosake satub kiiresti pöörleva tööratta labade vahele , paisatakse tsentrifugaaljõu mõjul sealt välja ja vedelik saab juurde energiat. Edasiliikumisel satub osake uuesti labade vahele , paisatakse uuesti välja jne. See protsess jätkub kogu tööratta perimeetril, vedelikule antakse pidevalt energiat juurde , rõhk tõuseb.Tänu sellele ,et vedelikuosake satub
moodustavad omavahel ühendatud avatud kere sees olevad kanalid ja tööratast ümbritseb radiaalkanal. 50 Suletud kanaliga keerispumbas antakse kineetiline energia veeosakestele nende keeriselise liikumapanekuga tööratast ümbritsevas kanalis . Tööprintsiip erineb tunduvalt tsentrifugaalpumba omast . Tööratta välisserva ümbritseb ühtlase ristlõikega kanal. Selle kanali üks ots on ühendatud imi- , teine survetoruga. Tööratta välisserva moodustab hulk väikesi labasid . Kanalisse jõudnud vedelikuosake satub kiiresti pöörleva tööratta labade vahele , paisatakse tsentrifugaaljõu mõjul sealt välja ja vedelik saab juurde energiat. Edasiliikumisel satub osake uuesti labade vahele , paisatakse uuesti välja jne. See protsess jätkub kogu tööratta perimeetril, vedelikule antakse pidevalt energiat juurde, rõhk tõuseb.
hs on survetoru hüdraulised survekaod. Seega sõltub pumba tegelik survekõrgus pumba manomeetrilisest survekõrgusest ja hüdraulistest takistustest survetorus. Pumba tõstekõrguse all mõistetakse imi-ja survekõrguse summat. Eristatakse : 1. Tegelik ( e.staatiline ) tõstekõrgus H= z1 + zs. 2. Täistõstekõrgus (e.dünaamiline ) tõstekõrgus Hd = H+hts Joonisel ( ) on skemaatiliselt kujutatud pump koos imi- ja survetoruga . Alumise ja ülemise veepinna vahet nimetatakse staatiliseks ( ehk tegelikuks )tõstekõrguseks (H). Staatiline tõstekõrgus näitab kui kõrgele tõuseb veesammas survetorus pumbatava vee nivoost . Pumba poolt tekitatav surve peab olema sellest imi- ja survetorus erinevate survekadude võrra suurem . Tegeliku ja täistõstekõrguse (dünaamilise tõstekõrguse) suhet nimetatakse pumba hüdrauliseks kasuteguriks . h = H / Hd
annaabi.ee 
