läbimõõduga. Reaalses pumbas pumba imirõhk (pp) on alati väiksem absoluutsest vaakumist , seetõttu ka kolbpumba tegelik imemiskõrgus on alla 10,33 m. Võrreldes teiste pumpadega on kolbpumpade imemiskõrgus kõrgem ja võib mõningatel juhtudel ulatuda ligi 9m. Kolvi tagasikäigu ajal ASS ÜSS-u töökambri maht väheneb, rõhk suureneb (pp> p0 ), imiklapp sulgub rõhkude vahetõttu automaatselt, surveklapp avaneb (samuti automaatselt) ning vedelik surutakse survetorru ja sealt paaki. Iga edasi-tagasikäiguga surutakse survetorru vedeliku maht (D2/4) S, kus S on kolvikäik. Selle pumba eritunnuseks on ,et pumba tootlikkus on väga ebaühtlane. Imitakti ajal survetoruuse vett ei anta ja ka survetakti ajal on pumba tootlikkus ebaühtlane (oleneb kolvi liikumise kiirusest) Q= max .kui kolvi kiirus on max. so. kolvi käigu keskosas. Reaalse üksiktoimega kolbpumba tootlikkus oleneb pumba silindri
Reaalses pumbas pumba imirõhk (pp) on alati väiksem absoluutsest vaakumist , seetõttu ka kolbpumba tegelik imemiskõrgus on alla 10,33 m. Võrreldes teiste pumpadega on kolbpumpade imemiskõrgus kõrgem ja võib mõningatel juhtudel ulatuda ligi 9m. Kolvi tagasikäigu ajal ASS ÜSS-u töökambri maht väheneb, rõhk suureneb (pp> p0 ), imiklapp sulgub rõhkude vahetõttu automaatselt, surveklapp avaneb (samuti automaatselt) ning vedelik surutakse survetorru ja sealt paaki. Iga edasi-tagasikäiguga surutakse survetorru vedeliku maht (D2/4) S, kus S on kolvikäik. Selle pumba eritunnuseks on ,et pumba tootlikkus on väga ebaühtlane. Imitakti ajal survetoruuse vett ei anta ja ka survetakti ajal on pumba tootlikkus ebaühtlane (oleneb kolvi liikumise kiirusest) Q= max .kui kolvi kiirus on max. so. kolvi käigu keskosas. Reaalse üksiktoimega kolbpumba tootlikkus oleneb pumba silindri
korda suurem. Keerispumbad on sama võimsusega tsentrifugaalpumpadest tunduvalt väiksemad .Nende puudus on väike kasutegur ( 0,25…0,3 ). Keerispumba üks iseärasusi on pumba iseimemisvõime . Imi ja surveava on pumbakere peal . Surveavale kinnitatakse õhueraldusanum . Pumba kere peab enne käivitamist olema vett täis . Töö algul liigub pumbas vee ja imitorust tulnud õhu segu . See jõuab õhutorru , millest õhk liigub edasi survetorru, vesi tagasi pumpa . Pump hakkab normaalselt tööle , kui kogu õhk on imitorust eemaldatud . Kavitatsioonikindluse ja kasuteguri suurendamiseks ühitatakse keerispump vahel tsentrifugaalpumbaga . Pumba esimeses astmes on tsentrifugaaltööratas , keeristööratas tõstab survet KEERISPUMBAD kasutusalad: Abikatelde toitepumbad. Vee magestites vaakumpumbad. Magevee jahutuspumbad. Kombineeritud tsentrifugaalpumbaga vaakumpumbaks. Pumba põhiparameetrid
nurkkiirus w2 = ( n/30 )2, siis Pts= mR2w2/R= m Rw2 . Selleks, et voolukiirus oleks kambris ühesugune (v= const. on vajalik radiaaljõu vältimiseks ) on suurendatud spiraalkambri ristlõiget vee liikumise suunas . Spiraalkambrist suundub vesi laienevasse koonusjätku - difuusorisse (7 ). Difuusoris vedeliku kiirus langeb ja rõhk tõuseb : osa kineetilisest energiast muutub potensiaalseks (rõhu) energiaks. Difuusorist voolab vesi läbi siibri (8 ) survetorru (9). Teljesuunaline ehk nn. telgjõud tekib rõhkude pi ja ps vahest tööratta ees ja taga. Pi rõhk tööratta ees imipoolel Ps - rõhk tööratta taga survepoolel Tööratta külgpindadele ( s.o. rõngaspinnale laiusega D - d1 ) mõjub mõlemalt poolt rõhk ps. Imitroru poolt mõjub töörattale suhteliselt madal rõhk pi, mis põhjustab tööratta sissevooluava poolt mõjuva jõu . F1= pi ( d1 2 / 4 ), kus d1 on pumba imiava ristlõige.
annaabi.ee 
