..13,6% . (9) (d) Inimesed kasutavad etanooli jookides. See takistab kütusepiirtituse tootmist. Puudustega on võimalik arvestada ning eelised õigustavad uuringuid kütusepiirituse teemal. KUIDAS PIIRITUSEMOOTOR SAAVUTAB EFEKTIIVSUST Piiritusemootori efektiivsus on saavutatud kasutades ära etanooli omapära kütusena. Esiteks, etanool vajab aurustumiseks kolm korda rohkem soojusenergiat, kui vajab bensiin: vastavalt 663 kJ ja 251 kJ. (3),(5) Piiritusemootoril on vara kolbmootori survetaktil kütuse sissepritse. Survetaktil tekkib soojusenergia mida diiselmootor kasutab süüte eesmärgil. Piiritusemootor kasutab seda energiat kütuse aurustumiseks. See aurustumise energiavajadus on nii suur, et kõik jahtub survetaktil kolvi ees. Jahtuv etanooli/õhu segu tõmbub kokku ja annab vähem takistust survetaktil kui seda bensiinimootoril. Energiat ei ole piisavalt, et tekiks süütamine nagu juhtub diiselmootoris. On tarvis süüteküünlad ja kõrge
Mahu ja sellele vastava rõhu muutumist iseloomustab indikaatordiagrammi lõik 0.1. Joonis 4. Neljataktilise diiselmootori töötsükli indikaatordiagramm 2) Survetakt. Mõlemad klapid on suletud. Kolb liigub alumisest surnud seisust ülemisse ja surub õhu kokku. Suure surveastme (suurusjärgus 15-25) tõttu tõusevad õhu rõhk ja temperatuur survetakti lõpus kõrgeks. Kokkusurutud (komprimeeritud) õhu temperatuur ületab kütuse süttimistemperatuuri. Rõhu muutumist survetaktil väljendab lõik 1.v. Survetakti lõpus, kui kolb on jõudnud ülemise surnud seisu lähedale, pritsitakse silindrisse vedelkütust. Pritsimisel pihustunud kütus seguneb kuuma õhu ja jääkgaasidega, moodustades töösegu, mis süttib. Osa kütust põleb kiiresti jääval mahul. Sellega kaasnevat rõhu muutust iseloomustab indikaatordiagrammi lõik 1.2. 3) Töötakt. Mõlemad klapid on suletud. Kolb liigub ülemisest surnud seisust alumisse. Kolvi
töötava termodünaamilise keha omadustest. Nii surveastme kui adiabaadi astendaja suurenemisel tõuseb ka termiline kasutegur. 5.1.5 Diiselmootor. Dieseli ringprotsess ja segaringprotsess Teiseks kolbmootori tehniliseks lahenduseks on Saksa inseneri Rudolf Dieseli poolt 1897.a. ehitatud aeglasekäiguline kompressor-mootor (vt Joonis 5 .41), mida tänapäeval tuntakse tema looja nime järgi. Kui Otto mootoris komprimeeritakse survetaktil küttesegu, siis diiselmootoris õhku. Kütuse süütamiseks ei kasutata sundsüüdet, vaid see toimub isesüttimise teel komprimeerimistakti lõpus. Kolbmootori Dieseli ringprotsessis (vt Joonis 5 .42) suunatakse soojus protsessi püsival rõhul. Ideaalne Dieseli ringprotsess koosneb kahest isoentroobist, ühest isobaarist ja ühest isohoorist: õhu isoentroopse komprimeerimise 1 2 on korraldatud nii, et komprimeerimise
tõusu ületamisel) ava- pöörduda teatud nurga võrra. Mootori võimsus ja öko- takse segusübrit rohkem ja silindri täide suureneb. Koos noomsus on suurimad juhul, kui gaasid saavutavad maksi- sellega tõuseb rõhk survetakti lõpul, mis põhjustab segu mumrõhu hetkel, mil väntvõlli vänt on ü. s, seisu ületanud kiirema põlemise. Järelikult tuleb koormuse suurenemisel 10 . . . 13°. Seetõttu tuleb segu süüdata survetaktil enne eelsüütenurka vähendada. koivi jõudmist ü. s. seisu, s. o. teatud ennetusega, mida Liiga suure eelsüütenurga puhul mootor klopib, ta võim- nimetatakse e e l s ü uteks. Selle suurust hinnatakse kas sus langeb ja kütusekulu suureneb. Käivitamisel võib tek- kolvi kaugusega mm-tes ü. s. seisust süütehetkel (kolvi kida ohtlik tagasilöök. Liiga väike eelsüütenurk vähendab
annaabi.ee 
