asjad kallinevad palju kiiremini kui inimese palk jõuab kasvada. Nagu ma eelnevalt mainisin tühipaljas uudis, et kõik on hästi ei muuda tõsiasja, et reaalsus on täielikult vastupidine. Viimasel ajal on uudistes ka juttu olnud sellest, et see ilusioon keskmisest palgatõusust ei muuda kuidagi tegelikku olukorda ja tegelikult olukorra muutmiseks oleks vaja korraga miinimumpalk tõsta paari saja euro võrra, et tekiks reaalne vahe sisse ja, et midagi muutuks. Tööandjaid survestades võib olla kunagi tekib ka olukord, kus inimesed kes on olukorrale juba käega löönud soovivad jälle omale tööd leida ja tekib jälle terve ja konkurentsivõimeline tööturg. Tööandjatel on ju ka põhjuseid võtta, et inimesed ei taha tööle tulla ja pole kellegi seast valida, aga palka ju ei taha keegi tõsta. Kindlasti vaesus Eestis jaguneb ka piirkonniti ehk pealinna ja suurimate linnade ümbruses on see väiksem ja rohkem Lõuna- Eestis ja ka väiksemates asulates on see suurem
survekatsetele. Dünaamiliselt on aga 50% nõrgem, ehl siit tuleneb ka see, et me lõhume alati märga puitu , sest siis on puidu rakud omavahel nõrgemad ja puit läheb hästi katki. ( dünaamiline= ehk löök puidule).Puidu tugevust kontrollitakse kolmel eri moel, surve pikikiudu, surve ristikiudu ehk radiaalsuunas ja surve ristikiudu ehk tangensiaalsuunas. Kõige vastupidavam on puit painutades(radiaalne), siis survestades ja siis tõmmates. Surve- selle tulemusena pressitakse puit kokku, rakud surutakse kihtitesse ja tugevamad ning nõrgemad hakakvad välja nõtkuma. Surve tagajärjel on suured deformatsioonid, seega ei teki habrast purunemist. Muljumine- Puitu pressitakse ristikiudu, jõud on palju väiksem kui pikikiudu, seega on deformatsioon nii suur, et see võidakse sruda õhukeseks. Tavaliselt on muljumistugevus ristikiudu 5-10n/mmruudu kohta.
partnerlus. Viimasel ajal on rahvusvahelised sündmused püstitanud EL-i ette uusi tõsiseid väljakutseid majandusliku surve ja illegaalse migratsiooni näol. Hiljuti tunnistas Euroopa Komisjoni - 43 - naabruspoliitika ja laienemisvolinik Johannes Hahn ajakirjanikele, et ta on sunnitud ühinema kriitikute väitega, et Brüssel läks 2013. aastal Ukrainat assotsiatsioonilepinguga ühinemiseks survestades liiale. F. Mogherini siiski pole sellega nõus. Ta leiab, et EL-il pole poliitikaid, mis sunniks üht riiki teisele vastavduma ja seda ka Venemaa ning Ukraina suhtes. Vastupidi, EL-i välispoliitika juht leiab, et EL-i poliitikad kutsuvad riike üksnes koostööle. See käib ka Venemaa kohta. Brüssel on avatud koostööle kõigi riiklidega, sealhulgas ka Venemaaga tingimusel, et austatakse rahvusvahelise õiguse põhimõtteid. EL suutis oma Naabruspoliitikat kohendada 2011
annaabi.ee 
