diiselmootoris puhta õhuga. Protsess realiseeritakse peale heitgaaside väljastamist mootori silindrist. Sisselaskeprotsessi abil garanteeritakse ottomootoris (karburaatormootoris) kvantitatiivne (kütus, õhk, heitgaasid, karterigaasid) ja diiselmootoris (pritseottomootoris) kvalitatiivne segumoodustus. Surveprotsess algab 4-taktilises mootoris momendist, kui sulguvad mootori sisselaskeklapid ja 2-taktilises mootoris pärast gaasivahetust. Surveprotsessi ülesandeks on suurendada ringprotsessi temperatuuri-intervalli, ette valmistada küttesegumoodustamiseks parim keskkond, saavutada kütuse paremad põlemistingimused ja gaasi täielikum paisumine töötaktil. Segumoodustumisprotsess algab sellest momendist, kui silindrisse suunatakse kütus. Hetkel on bensiini- ja diiselmootoritel on kütuse suunamise protsess silindrisse erinev. Segumoodustumisprotsessi iseärasused sõltuvad, kas tegemist on ülelaadimiseta või ülelaadimisega mootoriga.
Arvutuslik ehk teoreetiline indikaatordiagrammi ehitamisel võetakse aluseks ideaalne mittekokkusurutav vedelik ja ei arvestata pumba klappide avamise- sulgumisel tekkivaid rõhu kõikumisi. Teoreetilise diagrammi imemiskäigu ajal tehtud töö L imi = Pimi Vs , mis võrdub imemisprotsessi joone aluse pindalaga. See töö tehakse õhurõhu poolt surumisel vedeliku kaudu kolvi pinnale. Survekäigu ajal tehtud töö Lsurve = Psurv Vs , mis võrdub surveprotsessi joone aluse pindalaga ja tehakse pumbale rakendatud jõumasina energia poolt Vs silindri töömaht Tsükli jooksul teoreetiliselt tehtud töö Lt = Limi + Lsurve Indikaatordiagrammil pumba surverõhu ja imirõhu vahe kujutab endast pumba indikaatorrõhku, mis on pumba töö keskmine sisemine rõhk. pi= psurv - pimi Indikaatorrõhu ja pumba silindri ruumala korrutis annab pumba indikaatortöö. 23 Li= pi Vs ehk pumba sisemise töö
Teoreetilise diagrammi imemiskäigu ajal tehtud töö Limi = pimi×Vs , kus pimi = Hi on pumba kolvi poolt vedelikule tekitatud rõhk ja Vs pumba kolvi põhja ja silindri kaane vaheline ruumala. Tehtud töö Limi on võrdeline diagrammil pumba imemistakti joone aluse pindalaga. See töö tehakse õhurõhu poolt surumisel vedeliku kaudu kolvi põhja pinnale. 17 Survekäigu ajal tehtud töö Lsurve = psurv ×Vs mis on võrdeline pumba surveprotsessi joone aluse pindalaga ja tehakse pumba ajami (jõumasina) energia arvelt ,( psurv = Hs). Tsükli jooksul teoreetiliselt tehtud töö Lt = Limi + Lsurve Indikaatordiagrammil (joonis 2) pumba surverõhu ja imirõhu vahe kujutab endast pumba keskmist indikaatorrõhku, mis on pumba töö keskmine sisemine rõhk pi = psurv - pimi Indikaatorrõhu ja pumba silindri ruumala korrutis annab pumba indikaatortöö. Li= pi Vs ehk pumba sisemise töö Joonis 10
Arvutuslik ehk teoreetiline indikaatordiagrammi ehitamisel võetakse aluseks ideaalne mittekokkusurutav vedelik ja ei arvestata pumba klappide avamise- sulgumisel tekkivaid rõhu kõikumisi. Teoreetilise diagrammi imemiskäigu ajal tehtud töö Limi = Pimi Vs , mis võrdub imemisprotsessi joone aluse pindalaga. See töö tehakse õhurõhu poolt surumisel vedeliku kaudu kolvi pinnale. Survekäigu ajal tehtud töö Lsurve = Psurv Vs , mis võrdub surveprotsessi joone aluse pindalaga ja tehakse pumbale rakendatud jõumasina energia poolt Vs silindri töömaht Tsükli jooksul teoreetiliselt tehtud töö Lt = Limi + Lsurve Lt = Limi + Lsurve Indikaatordiagrammil pumba surverõhu ja imirõhu vahe kujutab endast pumba indikaatorrõhku, mis on pumba töö keskmine sisemine rõhk. pi= psurv - pimi Indikaatorrõhu ja pumba silindri ruumala korrutis annab pumba indikaatortöö. Li= pi Vs ehk pumba sisemise töö
annaabi.ee 
