Tugevus on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Ehitusmaterjalide tugevust kontrollitakse kõige sagedamini survele, tõmbele ja paindele. Survetugevust kontrollitakse enamasti kuubi või silindrikujuliste proovikehadega, mis surutakse mingi jõuseadme abil puruks. Seade fikseerib purustava jõu suuruse, mille tähiseks on P või F ja mõõtühikuks N või kg. JOONIS 1.3.1. Survetugevuse määramine: a- betoonist proovikuup, b- betoonist proovisilinder, c- surveproovi skeem Tugevuse tähiseks on f või R ja ta leitakse valemiga: P Rs ...( N / mm2 , MPa, kg / cm 2 );1N / mm2 1MPa 10kg / cm 2 A Rs - piirtugevus survel (survetugevus), P - purustav jõud (N või kg), A - proovikeha ristlõike pindala ( mm² või cm²). Kivimaterjalide tugevust kontrollitakse kõige sagedamini just survele. 3
𝑃 − 𝑝𝑢𝑟𝑢𝑠𝑡𝑎𝑣 𝑗õ𝑢𝑑, 𝑁 𝑣õ𝑖 𝑘𝑔 𝐴 − 𝑝𝑟𝑜𝑜𝑣𝑖𝑘𝑒ℎ𝑎 𝑟𝑖𝑠𝑡𝑙õ𝑖𝑘𝑒𝑝𝑖𝑛𝑑𝑎𝑙𝑎, 𝑚𝑚3 𝑣õ𝑖 𝑐𝑚3 SURVEKATSE Survetugevuse määramine: a- betoonist proovikuubil, b- betoonist proovisilindril, c- surveproovi skeem 𝑃 − 𝑝𝑢𝑟𝑢𝑠𝑡𝑎𝑣 𝑗õ𝑢𝑑, 𝑁 𝑣õ𝑖 𝑘𝑔 𝐴 − 𝑝𝑟𝑜𝑜𝑣𝑖𝑘𝑒ℎ𝑎 𝑟𝑖𝑠𝑡𝑙õ𝑖𝑘𝑒𝑝𝑖𝑛𝑑𝑎𝑙𝑎, 𝑚𝑚3 𝑣õ𝑖 𝑐𝑚3 KUUMSIN 11 TÕMBETUGEVUS Tõmbetugevus määratakse materjalidele, mis pingete tulemusena deformeeruvad tugevasti enne
Seade näitab purustava jõu suurust. 16 Survetugevuse tähiseks on P või F ja mõõtühikuks N või kg. Kivimaterjalide tugevuse määramisel arvestatakse survele vastupidavust. Joonis 2.3.1. Survetugevuse määramine: a – betoonist proovikuup, b – betoonist proovisilinder, c – surveproovi skeem. Tõmbetugevus. Seda kontrollitakse eelkõige metallide puhul. Sel juhul on proovikeha vardakujuline ja see rebitakse pooleks. Joonis 2.3.2. Tõmbetugevuse määramine: a – puidust proovikeha, 17 b – metallist proovikeha, c – tõmbeproovi skeem. Paindetugevus. Selle määramisel on proovikeha talakujuline ja see
annaabi.ee 
