1)Kolbpump-pumpab silindris edasi tagasi liikuva kolviga.Silinder on jagatud kolviga kaheks töö pooleks, kolvi liikudes paremale tekib vasakus pooles hõrendus ja paremas pooles rõhk.Hõrenduse tagajärjel vasakuspooles vedelik satub sissevoolu torust läbi sisselaske klapi vasakusse silindri osasse.Kui nüüd kolv liigub tagasi tekib vasakul pool rõhk sisse laske klapp sulgub ja vedelik pressitakse läbi sulgurklapi väljavoole torusse.Kõik klapid paiknevad klapikarbis.Pumba survepoolses osas läbib vedelik õhupaagi mille ülessanne on ühtlustada väljavoolava vee survet.Pumba eelised:kolvpumbad annavad vedelikule suure surve,neid pole vaja enne vedelikuga käivitamist täita ja nad on töökindlad.Tekitavad sissevoolu torus hõrenduse, mis võimaldab vett võtta 6,7m madalamalt pumbast.Miinused:Pumbad keerulise ehitusega, klapid nõuavad pidevat hooldust ja pumbad ei võimalda prügisisaldusega vett
Silinder on kolviga jagatud kaheks tööpooleks. Kolvi liikudes paremale tekkib vasakus pooles hõrendus ja vedelik satub sissevoolutorust läbi sisselaskeklapi vasakusse silindri- osasse. Kolvi liikudes tagasi tekib vasakul pool rõhk, sisselaskeklapp sulgub ja vedelik pressitakse läbi surveklapi väljavoolutorusse. Silindri paremas osas toimub samaaegselt sarnane protsess, kuid ta on faasiliselt nihutatud. Mõlema silindripoole sisselaske- ja surveklapid paiknevad ühises klapikarbis. Pumba survepoolses (väljalaske-) osas läbib vedelik õhupaagi, mille ülesanne on ühtlustada väljavoolava veejoa survet ja tasandada tekkida võivate löökide mõju. Kolbpumbad tehakse tihti kahe paralleelselt töötava silindriga, et maksimaalselt ära kasutada kolvi liikumine. Sellisest pumbast saadakse ka ühtlasem väljavoolav juga. Kolbpumbad annavad vedelikule suure surve, neid pole vaja enne töösselülitamist vedelikuga täita, nad on väga töökindlad. Need pumbad
Silinder on kolviga jagatud kaheks tööpooleks. Kolvi liikudes paremale tekkib vasakus pooles hõrendus ja vedelik satub sissevoolutorust läbi sisselaskeklapi vasakusse silindri- osasse. Kolvi liikudes tagasi tekib vasakul pool rõhk, sisselaskeklapp sulgub ja vedelik pressitakse läbi surveklapi väljavoolutorusse. Silindri paremas osas toimub samaaegselt sarnane protsess, kuid ta on faasiliselt nihutatud. Mõlema silindripoole sisselaske- ja surveklapid paiknevad ühises klapikarbis. Pumba survepoolses (väljalaske-) osas läbib vedelik õhupaagi, mille ülesanne on ühtlustada väljavoolava veejoa survet ja tasandada tekkida võivate löökide mõju. Kolbpumbad tehakse tihti kahe paralleelselt töötava silindriga, et maksimaalselt ära kasutada kolvi liikumine. Sellisest pumbast saadakse ka ühtlasem väljavoolav juga. Kolbpumbad annavad vedelikule suure surve, neid pole vaja enne töösselülitamist vedelikuga täita, nad on väga töökindlad. Need pumbad tekitavad sissevoolutorus
Silinder on kolviga jagatud kaheks tööpooleks. Kolvi liikudes paremale tekkib vasakus pooles hõrendus ja vedelik satub sissevoolutorust läbi sisselaskeklapi vasakusse silindri- osasse. Kolvi liikudes tagasi tekib vasakul pool rõhk, sisselaskeklapp sulgub ja vedelik pressitakse läbi surveklapi väljavoolutorusse. Silindri paremas osas toimub samaaegselt sarnane protsess, kuid ta on faasiliselt nihutatud. Mõlema silindripoole sisselaske- ja surveklapid paiknevad ühises klapikarbis. Pumba survepoolses (väljalaske-) osas läbib vedelik õhupaagi, mille ülesanne on ühtlustada väljavoolava veejoa survet ja tasandada tekkida võivate löökide mõju. Kolbpumbad tehakse tihti kahe paralleelselt töötava silindriga, et maksimaalselt ära kasutada kolvi liikumine. Sellisest pumbast saadakse ka ühtlasem väljavoolav juga. Kolbpumbad annavad vedelikule suure surve, neid pole vaja enne töösselülitamist vedelikuga täita, nad on väga töökindlad. Need pumbad