Q = 28 l/s igaks juhuks = g erikaal (vesi erikaal 1000 kg/m3 tihedus; g 9,8;) N/m3 = 9,8*1000=9800 m/s =0,04 p2/ = 24000/(9,81*1000) = 2,45 Ülesandes oleva torustiku karakteristiku arvutamise võrrandi: H=2+1,5+4,5+2,45+256,11+((0,028/0,0079)2/2*9,81)=267,19 m H=2+1,5+4,5+2,45+84,52+((0,028/0,0123)2/2*9,81)= 95,23 m H=2+1,5+4,5+2,45+34,01+((0,028/0,0177)2/2*9,81)= 44,59 m H=2+1,5+4,5+2,45+8,21 +((0,028/0,0312)2/2*9,81)= 18,70 m Survelang hts survepoolel arvutatakse Darcy valemiga hts=0,04*(1000/0,1)* ((0,028/0,0079)2/2*9,81)=256,11 m hts=0,04*(1000/0,125)*((0,028/0,0123)2/2*9,81)= 84,52 m hts=0,04*(1000/0,150)*( ((0,028/0,0177)2/2*9,81))= 34,01 m hts=0,04*(1000/0,200)*( ((0,028/0,0312)2/2*9,81))= 8,21 m kus L torustiku pikkus, m; 3 D toru siseläbimõõt, m. v2/ Q Q D A v=Q/A hti Hs p2/ hts (2g) H l/s m3/s mm m 2
moodustavad koos staatori kõvera sisepinnaga mitu töökambrit. Sisselaskeavade kohal töökambrid suurenevad ja tekkiva hõrenduse toimel imetakse külmutusaine sisse. Väljalaskeklappide juures töökambrid kahanevad ja külmutusaine surutakse õlipüüdurisse. Rootori ühe pöörde kestel toimub kaks töötsüklit. Siiberkompressor vajab rohket õlitust, sest siibrite ja staatori vahelised pilud tihendatakse tsentrifugaaljõu ja õlirõhu toimel. Kompressori otsakaanes survepoolel asub õlipüüdur, mille ülesanne on piirata õli sattumist külmutusainesse. Kõrge rõhk õlipüüduris surub õli kanalite kaudu kompressori laagrite ja siibrite juurde tagasi. Siiberkompressori tööiga sõltub suuresti õli rõhust ja kvaliteedist. Kui külmutusainet on liiga vähe, halveneb koos rõhu langemisega ka kompressori õlitus ja ta võib rikki minna. Siiberkompressoritel on tavaliselt ülekuumenemisandur, mis rõhu langedes seiskab kompressori.
moodustavad koos staatori kõvera sisepinnaga mitu töökambrit. Sisselaskeavade kohal töökambrid suurenevad ja tekkiva hõrenduse toimel imetakse külmutusaine sisse. Väljalaskeklappide juures töökambrid kahanevad ja külmutusaine surutakse õlipüüdurisse. Rootori ühe pöörde kestel toimub kaks töötsüklit. Siiberkompressor vajab rohket õlitust, sest siibrite ja staatori vahelised pilud tihendatakse tsentrifugaaljõu ja õlirõhu toimel. Kompressori otsakaanes survepoolel asub õlipüüdur, mille ülesanne on piirata õli sattumist külmutusainesse. Kõrge rõhk õlipüüduris surub õli kanalite kaudu kompressori laagrite ja siibrite juurde tagasi. Siiberkompressori tööiga sõltub suuresti õli rõhust ja kvaliteedist. Kui külmutusainet on liiga vähe, halveneb koos rõhu langemisega ka kompressori õlitus ja ta võib rikki minna. Siiberkompressoritel on tavaliselt ülekuumenemisandur, mis rõhu langedes seiskab kompressori. 2.22 Spiraalkompressor
väikesed Rahuldav õlilahustuvus Inertsus ja stabiilsus, st. agens ei tohi vedelikuna, auruna ega gaasina keemiliselt reageerida metallidega ega muude külmutusseadmetes kasutatavate materjalide ja ainetega näiteks õlide ja tihenditega. Agens ei tohi keemiliselt laguneda kõrgetel temperatuuridel seega lagunemistemperatuur peab olema kõrgem kui seda on kõige kõrgem temperatuur tsüklis auru komprimeerimise lõppfaasis kompressori survepoolel. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 19 Külmutusagensside vajalikud omadused Ohutusnõuded o Tuleohutus ei tohi põleda ega soodustada põlemist o Mittetoksilisus ja mitteärritav toime o Õhus ei tohi moodustada plahvatavat segu o Ei tohi põhjustada Maad ümbritseva "osoonikihi" õhenemist ja kliima soojenemist. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 20
on suurendatud spiraalkambri ristlõiget vee liikumise suunas . Spiraalkambrist suundub vesi laienevasse koonusjätku - difuusorisse (7 ). Difuusoris vedeliku kiirus langeb ja rõhk tõuseb : osa kineetilisest energiast muutub potensiaalseks (rõhu) energiaks. Difuusorist voolab vesi läbi siibri (8 ) survetorru (9). Teljesuunaline ehk nn. telgjõud tekib rõhkude pi ja ps vahest tööratta ees ja taga. Pi rõhk tööratta ees imipoolel Ps - rõhk tööratta taga survepoolel Tööratta külgpindadele ( s.o. rõngaspinnale laiusega D - d1 ) mõjub mõlemalt poolt rõhk ps. Imitroru poolt mõjub töörattale suhteliselt madal rõhk pi, mis põhjustab tööratta sissevooluava poolt mõjuva jõu . F1= pi ( d1 2 / 4 ), kus d1 on pumba imiava ristlõige. 26 Tööratta taga on rõhk ps hoopis suurem ning ratta keskosale mõjub sissevooluava poole jõud : F2 = ps ( d12 / 4 d 2 /4 ) , kus d on pumba võlli läbimõõt.
tööjuhise järgi ei nõuta ). - kontrollida pumba üldist ja üksikute sõlmede seisukorda, - kõrvaldada töötamise ajal avastatud rikked - puhastada pump ja pumbaruum. Rootorpumbad. Rootorpumbad on pöörlevate tööorganitega mahtpumbad ehk staatilise rõhu pumbad .Pöörlevat tööorganit nimetatakse rootoriks.Rootorid võib ühel pumbal olla mitu (tavaliselt 1kuni 5). Rootori pöörlemine avaldab survet pumbatavale keskkonnale, toimub vedeliku kokkusurumine , tekitades pumba survepoolel vedelikule staatilise õhu. Rootorpumbad võivad töötada ilma klappideta . Imi - ja survepoolt lahutab tööorgan ise. Rootorpumpade tootlikkus on küllalt ühtlane ega vaja õhukupleid. Pöörleva tööorganiga klappideta pumbal puuduvad inertsjõud ,mis võimaldam pumbal töötada suure pöörlemissagedusega ja otse ilma reduktorita ühendada elektrimootoriga. Enamikel rootorpumpadel on kuiv ülesimemisvõime ja nad on võimelised pumpama viskoosseid vedelikke. Rootorpumpade
annaabi.ee 
