-20 +/- 2ºC. Katsetusi teostati 28 päeva vanuselt. Eelnevalt lihviti survepind tasaseks, märgiti survepinnad, mõõdeti ning kaaluti ja seejärel katsetati kuubid survele. Kuubi purunemisel määrati purustatav jõud. Lähtuvalt purustatavast jõust ja katsekeha ristlõike pindalast arvutati kivistunud betooni survetugevus. Survetugevus arvutatakse valemi 1 järgi. Rs = k FS (Valem 1) k - paranduskoefitsent 0,95 F - purustav jõud [kN] S - survepindala [ cm2 ] 5. Tulemused 5.1 Korrapärase kujuga katsekehade tihedus Tabel 1. Rühma määratud betoonist katsekehade tihedused Keskkond Katsek Mass Katsekeha Katsekeha Survepindala Tihedus[kg/m3] eha nr. [g] pikkus laius [cm] [cm2] [cm] Toatemper 135-1 2371,1 9,83 10 98,3 2412,1 atuur Toatemper 135-2 2372,3 9,89 10 98,9 2398,6
Kehi laaditi, suurendades rõhku rõhuni, mille juures nad purunesid, ja seejärel võeti manomeeterilt jõu näit. Survetugevus arvutatakse järgmiselt: k∗P R s= F0 kus: Rs – survetugevus, [MPa] P – purustav jõud, [kN] F0 – survepindala, [mm2] k – teisenduse koefitsient väärtusega 1000 Survepindala on 1600 mm2, mis vastab katseseadme surveplaatide pindalale. Painde- ja survetugevust väljendatakse katsetulemuste aritmeetiliseks keskmiseks, täpsusega 0,1 MPa. 5. TULEMUSED 5.1. Jahvatuspeenuse määramine Katse Keskmine
h proovikeha kõrgus [mm] Survetugevuse määramiseks kasutati paindekatsel tekkinud 12 poolikut proovikeha. Poolikud proovikehad asetati külgpindadega terasest standardplaatide vahele, mille survepind oli 1600 mm2 (40x40 mm). Katsetamine toimus hüdraulilise pressiga. Survetugevus arvutati valemiga (2). Rs=P/F0 (2) Rs survetugevus [N/mm2] F0 survepindala [mm2] P purustav jõud [N] 4. Katse tulemused 4.1 Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine Kipsi kaalutis 300 g Tabel 4.1 Katse nr. Vee hulk, % kipsi massist Taignakoogi diameeter, cm 1 50 16 2 53 21,3 3 51 18,6 4.2 Tardumisaegade määramine 4.2.1 Katse algus 2
proovikeha laius [cm], h- proovikeha kõrgus [cm], k ülemineku koefitsient Survetugevuse määramisel kasutatakse paindekatsel tekkinud 6 poolikut proovikeha. Survetugevus määratakse kuivatuskapis 40±5 O C kuivatatud ja toakuivadel proovikehadel. Katsetamine toimub hüdraulilise pressiga. Survetugevus arvutatakse valemiga: Valem 3. Rs = k*( P / F0) Rs Survetugevus [N/mm2], P purustav jõud [kgf], F0 survepindala [mm2], k ülemineku koefitsient 5. Katsetulemused 5.1 Jahvatuspeenuse määramine JP = ( Mj / M ) * 100% Tabel nr. 1 Jahvatuspeensuse määramine Katse Katseproovi mass Mass sõelal Jahvatuspeenus Keskmine nr. [g] [g] [%] jahvatuspeenus [%] 1. 50 3,17 6,34 2. 50 4,29 8,58 7,3 3
Rp = k 2bh2 (Valem 1) Kus, Rp- paindetugevus, [N/ mm2 ] P-purustatav jõud, [kgf] l- tugedevaheline kaugus, [cm] b- proovikeha laius, [cm] h- proovikeha kõrgus, [cm] k- ülemineku koefitsient 4.5 Survetugevuse leidmine Survetugevus arvutatakse valemiga: = k FP (Valem 2) 0 Kus, Rs- survetugevus, [N/ mm2 ] P- purustatad jõud, [kgf] F 0 - survepindala [ mm2 ] k- ülemineku koefitsient 5. Tulemused 5.1 Jahvatuspeensuse määramine. Kipsi kaalutis: 50 g Jääk sõelal: 4,49 g Jahvatuspeensus: 8,98% 5.2 Kipstaigna normaalkonsistentsi määramine. Kipsi kaalutis: 300 g Tabel 1. Normaalkonsistentsi määramine Katse nr. Vee hulk, % kipsi massist Taignakoogi diameeter [cm] 1. 45,66 15,38
Survetugevus arvutatakse S0 Valem 4-2 abil. Survetugevuseks võetakse aritmeetiline keskmine neljast paremast tulemusest, täpsusega 0,1 N/mm2. F f s= Valem 4-2 S0 3 kus fs survetugevus, N/mm2; F purustav jõud, N; S0 survepindala, mm2; 4 5. Katsete tulemused 5.1. Jahvatuspeenuse määramine Kipsi kaalutis 50 g; Jääk sõelal: 5,2 g, 10,4 % 5.2. Normaalkonsistentsi määramine Kipsi kaalutis 300 g. Katse nr. Vee hulk, % kipsi massist Taignakoogi diameeter, cm 1 50% 17,15/16,80 2 53.3% >23,20
Graafik 1. Puidu survetugevuse sõltuvus niiskussisaldusest 5.4 Survetugevuse määramine risti kiudu. Graafik 2. Survetugevuse määramine ristikiudu. Survejõud Deformatsioon [kgf] [mm] 25 0,01 50 0,02 75 0,03 100 0,04 125 0,05 150 0,06 175 0,07 200 0,08 225 0,11 250 0,16 Puidu survetugevus ristikiudu R=P/a2 = 1961/400 = 4,9 N/mm2 P proovikehale mõjuv jõud [N] a2 - survepindala [mm2] a=20mm 200kgf=1961 N/mm2 6. Järeldus Katsetatud puidu niiskussisaldus: a)õhkkuivadel tiheda aastaringiga proovikehadel 6,2%, kirjanduslik allika järgi õhkuivadel on 8-13% b)immutatud tiheda aastaringiga proovikehadel 74,0%, kirjanduslik allika järgi vettinud puidul võib kaaluline niiskussisaldus ületada 100% c)kuivatatud tiheda aastaringiga proovikehadel 0%, kirjanduslik allika järgi on kuivatites kuivatades võimalik saada absoluutselt kuiv puit (niiskussisaldus 0%)
Graafik 5.4 5.4 Survetugevuse määramine risti kiudu. Graafik 2. Survetugevuse määramine ristikiudu. Survejõud Deformatsioon [kgf] [mm] 25 0,01 50 0,02 75 0,03 100 0,04 125 0,05 150 0,06 175 0,07 200 0,08 225 0,11 250 0,16 Puidu survetugevus ristikiudu R=P/a2 = 1962/400 = 4,9 N/mm2 P proovikehale mõjuv jõud [N] a2 - survepindala [mm2] a=20mm 200kgf=1962 N/mm2 6 Järeldus Õhkkuiva männi niiskussisalduseks saadi 8,5% (hõre) ja 9,6% tihe. Männi keskmiseks tiheduseks niiskusel 12% saadi 497 kg/m3. Keskmiseks survetugevuseks standardniiskusel saadi 49 N/mm2. Katsetulemuste põhjal saab väita, et vees immutatud männipuidu survetugevus on tunudvalt madalam kui kuivatatud puidu survetugevus. Graafikult ei tulnud survetugevuse sõltuvus niiskussisaldusest nii hästi nähtavale, sest
Poolikud proovikehad asetatakse külgpindadega spetsiaalsete terasest standardplaatide vahele, mille survepind on 25 cm² (6,25 x 4,0 cm). Katsetamine toimub hüdraulilise pressiga. Koormamise kiirus olgu 1 Mpa sekundis. Survetugevus arvutatakse järgmiselt: (2) kus R survetugevus, [N/mm²] P purustav jõud [kgf] F survepindala, [mm²] k ülemineku koefitsient Survetugevus avaldatakse kui aritmeetiline keskmine neljast paremast tulemusest, täpsusega 0,1 MPa. 5. KATSETULEMUSED 5.1 Ehituskipsi katsetuse tulemused Katses määrati jahvatuspeensus ja normaalkonsistents. Tulemused on välja toodud punktis 1 ja tabelis 5.1 1. Jahvatuspeensuse määramine Kipsi kaalutis 50 g Jääk sõelal nr 02 6,1 g, 12,2 % 2. Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine Kipsi kaalutis 300 g
x 4,0 cm). Koormamise kiirus oli 1 MPa sekundis. Survetugevus avaldatakse aritmeetilise keskmisena neljast paremast tulemusest, täpsusega 0,1 MPa. Survetugevus arvutatakse valemiga nr 2 [N/mm2]: k⋅P [N/mm2] Rs = F0 (2) kus P – purustav jõud, kgf; F0 – survepindala, mm2; k – ülemineku koefitsient (k=1). 5 KATSETULEMUSED 5.1 Jahvatuspeenuse määramine Kipsi kaalutis – 50 g Jääk sõelal nr. 02: • I katse – 5,3 g, 10,6 % • II katse – 4,3 g, 8,6 %. • Aritmeetiline keskmine – 4,8 g, 9,6 %. 5.2 Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine Kipsi kaalutis – 200 g. Katse nr. Vee hulk, % kipsi massist Taignakoogi diameeter, mm
keskmine neljast paremast tulemusest, täpsusega 0,1 N/mm². 4.6. Valemid Paindetugevuse arvutamine valemiga 1:_ k∗3 Pl Rp= 2 b h2 Kus: Rp – paindetugevus, N/mm2 P – purustav jõud, N l – tugedevaheline kaugus, mm b – proovikeha laius, mm h – proovikeha kõrgus, mm 2 Survetugevuse arvutamine valemiga 2: k∗P R s= F0 kus: Rs – survetugevus, N/mm2 P – purustav jõud, N F0 – survepindala, mm2 k – ülemineku koefitsient 4.7. Näidisarvutus 1∗26∗1000 N N R s= 2 =16,25 1600mm mm2 5. TULEMUSED 5.1. Jahvatuspeenuse määramine Tabel 5.1. Jahvatuspeensuse määramise 1. katse 2. katse Kipsi kaalutis: 50g 50g Jääk sõelal: 17,6g 9,8g jääk sõelal 9,8 g
mille survepind on 25 cm² (6,25 x 4,0 cm). Katsetamine toimub hüdraulilise pressiga. Survetugevus arvutatakse valemiga 3: k∗P R s= (3) F0 kus Rs – survetugevus, [N/mm2] P – purustav jõud, [kN] F0 – survepindala [mm2] k – ülemineku koefitsient, 1000 Näide: Kipsi proovikeha survetugevuse arvutus 1000∗28 kN N R s= 2 =17,5 1600 mm mm2 5. Tulemused
x 4,0 cm). Katsetamine toimub hiidraulilise pressiga. Koormamise kiirus olgu I MPa sekundis. Kehasid koormati surve t6stmisel survetugevuseni, mille juures nad purunesid. Vdetakse lugem manomeetrilt. Survetugevus arrnrtatakse jiirgmiselt: R,=k-!,valem2, " Fo' kus R,-survefugevus, f4f mm' P-purustatavj6ud, [kgfl Fs - survepindala, [rnrn'] k - tilemineku koefitsient Survetugevus avaldatakse kui aritmeetiline keskmine neljast paremat tulemusest, tiipsusega 0,1 MPa. Katsetulemused niiidat akse punHis 5. 4. 4.5. Niiskussisalduse miiiiramine Et vdrrelda survetugevuse s6ltuwst niiskussisaldusest katsekehas kaalutakse katsekehi enne j a piirast kuivatamist. Niiskussisalduse muut avaldub siis kujul 7=ffit-ffi2 .l00,valem 3,
standardplaatide vahete.Katsetaminetoimub hiidraulilisepressiga.Nedalastekatsekehade survetugevuse maiiramisekson pressiskaala5 tonni, kaheniidalaste puhul 10 tonni. p l M l Survetugewsarvutataksevalemist 4 = f, -, kus Rs- survetugel'ut , O- L#l - purustavj6ud [kgfl, Fq survepindala[mm'], k iilemineku koefitsent. Painde-ja survetugevuse milirarnisetulemusedon toodudpunktis 5 4. maeFmine 4.5 Niiskussisalduse Et v6nelda survetugel,usesdltuvustniiskussisaldusstkatsekehaskaalutaksakatsekehi, ja mida kuivatati kuivatuskapis,etne piirastkuivatamist. - m'* Niiskussisaldusemuut avatdubsiis kujul l:m' .t}O,^"'lr - niiskussisalduse
annaabi.ee 
