Hoopis uue suuna võttis aga jugatrüki areng siis kui leiti meetod tilkade loomiseks nõudmisel (drop - end - demand).Selle viisi põhimõte seisnes selles, et seade lasi välja tilga ainult vajaduse korral. See tunduvalt lihtsustas trükiseadete ehitust, kuna puudus vajadus luua laenu loomiseks vajalikud osad. Samuti polnud vaja luua liigse värvi tagastamissüsteemi. Nendes seadmetes kasutati tilkade loomiseks piesokeraamilist elementi, mis elektriliste impulsside abil lõi survelaine. Alates 1980 aastatest hakati valmistama seadeid kus kasutati meetodit - tilgad nõudmisel. Kuid tekkis terve rida probleeme, mis olid seotud ebaühtlase kvaliteediga ja avade (düüside) mustumisega. Alles 1979 aastal firma Canon lõi meetodi mille juures tilk suruti välja kasutades kuumutamist. Seda meetodit hakkas firma nimetama Bubble jet (mullide trükk).Sellise trükipea ehitus on imelihtne. Samuti saavutati värvitilga asendi väga suur täpsus
Hoopis uue suuna võttis aga jugatrüki areng siis kui leiti meetod tilkade loomiseks nõudmisel (drop - end - demand). Selle viisi põhimõte seisnes selles, et seade lasi välja tilga ainult vajaduse korral. See tunduvalt lihtsustas trükiseadete ehitust, kuna puudus vajadus luua laenu loomiseks vajalikud osad. Samuti polnud vaja luua liigse värvi tagastamissüsteemi. Nendes seadmetes kasutati tilkade loomiseks piesokeraamilist elementi, mis elektriliste impulsside abil lõi survelaine. Alates 1980 aastatest hakati valmistama seadeid kus kasutati meetodit - tilgad nõudmisel. Kuid tekkis terve rida probleeme, mis olid seotud ebaühtlase kvaliteediga ja avade mustumisega. Alles 1979 aastal firma Canon lõi meetodi mille juures tilk suruti välja kasutades kuumutamist. Seda meetodit hakkas firma nimetama Bubble jet (mullide trükk). Sellise trükipea ehitus on imelihtne. Samuti saavutati värvitilga asendi väga suur täpsus.
resonantsiks, mille tulemusena neelab plasma elektromagnetilisi laineid. Kapitsa teooria aitab seletada, miks keravälgu läbimõõt on suhteliselt püsiv ja miks see just sedasi liigub nagu inimesed on täheldanud. Elektromagnetlained peaksid keravälgu tekitamiseks olema umbes 40-70 cm pikkused. Ahela teket seletatakse teooria järgi elektromagnetlainete inferentsiga, lõhkemist aga sellega, et energia juurdevool plasmakerasse lõpeb pilkselt ning tekib hõrendus ja survelaine, mis tundub nagu plahvatus. Harva võib energia juurdevool vaikselt väheneda, mille tulemusena keravälk hääbub ilma plahvatuseta [8]. 6 7 KOKKUVÕTE Kokkuvõtteks võib öelda, et keravälk on väga haruldane nähtud. Seda on vähesed näinud ning kogend. Keravälk on tegelikult sõna, mille tähendust me kõik teame ning kasutame seda suhteliselt tihti
Keravälk võib siseneda väga väikestest avavustest korstnast, õhuaknast. Tihti väljub ta metallesemetest (elektrijuhtmed, telefon). Keravälgu sisemine temperatuur on väga kõrge, kuid mööda kergesti süttivaid aineid liikudes ta neid ei süüta. Plahvatuse hetkel selle eest võivad süttida isegi märjad esemed, ka metall sulab. (Jürgenson, Ross, Tooming 1962, lk 8 10) Müristamine Välguga kaasneb tavaliselt müristamine. Müristamise põhjuseks on survelaine. Laengu liikumisel kuumeneb õhk välgukanalis mitme tuhande kraadini ja rõhk kanalis tõuseb. Välgukanali ülerõhu ümbritseva õhurõhu suhtes tasakaalustab tugev magnetväli, mis välgukanali ümber tekib. Voolu katkemisel kanal "lõhkeb". Lähedaste välkude korral on müristamine lühike ja järsk raksatus. Välgu löömisel maasse kaasneb heli, mis meenutab kahuripauku ja millega kaasneb alati tume löök survelaine pole veel jõudnud nõrgeneda
annaabi.ee 
