Toru 2 läbimõõt (d2 ; mm): 50 Toru 1 pikkus (L1 ; m): 10 Toru 2 pikkus (L2 ; m): 20 Vooluhulk (Q ; l/s): 1 Kohttakistustegur (ζ1): 0.10 Kohttakistustegur (ζ2): 0.44 Ülesanne: Kohttakistustegur (ζ3): 1.00 Leida veetase mahutis 1 H2 (m) toru Torude ekvivalentkaredus (Δe ; mm): 0.25 teljeni. Veetase mahutis 2 (H3; m): 5.0 Joonestada skemaatiline energia ja survejoon. Lahenduskäik: 1. Leian torude ristlõike pindalad: A1 ja A2 2. Lei an kiirused v1, v2 ja v3 Q v= A 0,001 m v 1= =5,66 0,0001767 s 0,001 m v 2=v 3= =0,51
00 50.00 20.00 100.00 40.00 150.00 60.00 Survejoon koos kaare teljega 4 3.5 Survejoon koos kaare teljega Kaare skeem 4 3.5 3 2.5 2 1.5 1 0.5 0 0 1.6 3.2 4.8 6.4 8 9.6 11.2 12.8 14.4 16 M0 ep 50 0 1.6 3.2 4.8 6.4
tingitud energiat, mis on potentsiaalse energia teiseks vormiks. Liidetv U²/2g on vedelikuosakese kineetiline energia. Need kolm võrrandiliiget kokku annavad täissurve H ehk erienergia E. p U² H=E=z+ + ρg 2 g 78. Selgita Bernoulli võrrandi liikmete energeetilist tähendust. p Voolu potentsiaalse erienergia Ekin=z + muutumist piki voolu kirjeldab survejoon ehk ρg piesomeeterjoon. Survejoone langu i nimetatakse piesomeeterlanguks e survelanguks. Energiajoon iseloomustab voolu erienergia muutumist piki voolu, selle lang I kannab hüdraulilise langu nime I= ht/L Hüdrauliline lang võrdub survekaoga voolu pikkusühiku kohta. Energiajoon saab ainult alaneda, sest liikumisele kulub energiat, seega on hüdrauliline lang alati positiivne.
Nx- Jõudude projektsioonide tasakaaluvõrrand Nx suunale Mk=Va*xk-Fyi*(xk-ai)-H*yk ehk Mk=Mk0-H* yk 16. Kolme liigendiga kaar. Selgitada mida järgmise valemi (5.49) abil arvutatakse, lisa muutujate tähendused, lk 127 Kolme liigendiga kaare toeliigendeid a ja b nim kannaliigenditeks ja keskmist liigendit c lukuliigendiks. Resultantjõu hulknurk läbib kaare kolme liigendit. Resultantjõu hulknurka nim kolme liigendiga kaare survejooneks. Jaotatud koormuse all muutub survejoon kõverjooneks. Punktis, kus survejoon ühtib kaare telgjoonega on paindemoment null. Kaart, mille telgjoon ühtib survejoonega, nim ratsionaalse telgjoonega kaareks. Valemiga y*=M0x/H (5.49) saab arvutada kolme liigendiga kaare survejoont. y*- lihttala ja kaare paindemomendi epüüride ordinaat M0x - paindemoment lõikes x H - horisontaalne koormus/toereaktsioon 17. Tasandsõrestikud. Sõrestikuvarraste sisejõudude arvutamisel kasutatakse kolme võtet: lk 148
vahekorra muutumisega ning teda saab arvutada seosest: Kus l on voolu pikkus ning dv/dt kiirendus. 1.19 Bernoulli võrrandi geomeetriline tõlgendus z kõrgussurve, potentsiaalne asendi-erienergia, p/g piesomeetersurve, potentsiaalne rõhu-erienergia v2/2g kiirussurve e kiiruskõrgus, kineetiline erienergia E kin. Need kolm võrrandiliiget kokku annavad täissurve H ehk erienergia E. Voolu potentsiaalse erienergia muutumist piki voolu kirjeldab survejoon e piesomeeterjoon. Survejoone langu i nimetatakse piesomeeterlanguks e survelanguks. Energiajoon iseloomustab voolu erienergia muutumist piki voolu, selle lang I kannab hüdraulilise langu nime I= ht/L Hüdrauliline lang võrdub survekaoga voolu pikkusühiku kohta. Energiajoon saab ainult alaneda, sest liikumisele kulub energiat, seega on hüdrauliline lang alati positiivne. Kui vedelik liigub, siis survejoon ei saa kunagi ühtida energiajoonega, kokku saavad nad ainult siis, kui vedelik
annaabi.ee 
