valitsemises läbi enda poolt valitud esindajate. Kandidaate vastavatele ametikohtadele on mitu. Valimine toimub salastatult ning igaühel on õigus enda arvamusele/seisukohale.Valimisõiguse saab kodanik 18aastaselt, ta peab olema teovõimeline ning Eesti Vabariigi kodanik.Kandideerimisõiguse saab kodanik 21aastaselt.Aktiivsetel kodanikel on võimalus osaleda poliitilistes erakondades, parteides, kodanike organiseeritud vabaühendustes, toetus- ja survegruppides. Meie riigis on propotsionaalne valimisüsteem, mis on keeruline, kuid õiglane. Iga partei saab parlamendis kohti vastavalt häälte arvu suurusele, näiteks Keskerakond sai valimistel 21% häältest ning seega on erakonnal 21 saadikukohta. Rahvahääletusele ehk referendumile pannakse riigi iseseisvuse ja tuleviku seisukohast olulised küsimused. Põhiseadus keelab referendumile panna: riigi rahaliste kohustuste, riigikaitse, välislepingute, eelarve ja maksudega seotud küsimusi
Nõudmised on suhteliselt püsivad läbi aegade. Huvituvad eeskätte enese elu- või äritingimuste parandamisest. · Edendamisgrupid organisatsiooni ja liikmete poolest hägusem. Liikmeskond võib kiiresti muutuda, samuti pole see piiratud mingi sotsiaalse klassi või kategooriaga. Edendavad väärtusi, või tegevusi, mis on kasulikud kogu ühiskonnale (muinsuskaitsesse kuulub firmaomanikke, pensionäre ja õpetajaid). 9.Kuidas survegrupid mõjutavad poliitikat Survegruppides tegelevate probleemide lahendamine ei nõua võimuletulekut, kodanikualgatus on seal osutunud märksa tõhusamaks kui mõni seadus või valitsuse määrus. 10.Sotsiaalsed liikumised Sotsiaalsed liikumised on killustunud võrgustikud, mis on probleemipõhised e. tekivad ja kaovad vastavalt probleemi kerkimisele ja hääbumisele. Eelistavad otseseid aktsioone. · Naisliikumine · Geiliikumine · Lesbiliikumine 11.Poliitiline kultuur (tunnused)
pluralismi Survegurpi ja erakonna erinevused. Erakond püüab saavutada oma eesmärke valimiste tulemusel võimule pääsedes ja valitsuses olles neid ellu viies. Survegrupp taotleb valitsuse või poliitikute mõjutamist väljastpoolt, ilma ise võimul olemata. Erakondade programm haarab poliitika kõiki valdkondi, survegrupp keskendub ühele valdkonnale või probreemile, nt keskkonnahoid. Erakonnal on alati kindel liikmeskond ja organisatsioon koos põhikirjaga. Survegruppides esineb ühendusi, mille liikmeskonda on raske määratleda. Erakonna teavitamise viis on avalik tähelepanu meedias, survegrupil lobism ehk kuluaariapoliitika- mõjutada poliitikuid isiklike kontaktide ja vastastikku kasulike tehingute kaudu. Survegruppide liigid Kategooriakaitsegrupid- kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria (põllumeeste, tööstustööliste, riigiteenistujate, trabijate) huve. Huvituvad eelkõige enese elu-või
kaupmehed (eriti riidekauplused). 11% Saksa arstidest on juudid, advokaatidest 16%: üleesindus. Juudi teadlased on koondunud erainstituutidesse: nt kuulus Frankfurti kool: psühholoogia (Eric Fromm), politoloogia (Hannah Arendt) jne. Juutidel suur osa Berliini teatrielus ja meelelahutusäris. Juute on palju kirjanike ja kunstnike hulgas. Juutidel ei ole mõju sisepoliitikas: nt 1925 oli Riigipäeval 6 juudipäritoluga delegaati 608'st. Juutidel pole liitlasi/toetajaid olulistes survegruppides: rasketööstuse omanike, direktorite ja maaaristokraatia hulgas ega ametiühingute juhtkonnas. Juutidesse suhtuvad tõrjuvalt olulised avaliku arvamuse kujundajad: kirikutegelased ja kooliõpetajad. 1920'tel Saksamaa juutide iive on negatiivne: suremus ületab sündimuse, juutide arv on hakanud kahanema. Juutide olukord Weimari Vabariigis: Enne 1930'te algust igapäevaelus ei ole probleeme: juudid on integreerunud Saksa ühiskonda. Juudid peavad end eelkõige sakslasteks