hoiavad ühiskonna pluralismi. 2.Survegrupi liigid: · Kategooriakaitse grupid-kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria huve,huvituvad eeskätt enese elu-või äritingimuste paranda- misest(AÜ, MTÜ-d). · Edendamisgrupid-liikmete poolest hägusa- mad,pole piiratud mingi sotsiaalse klassi või kategooriaga,kasulikud kogu ühiskonnale. 3.Erineb erakonnast: · taotlevad poliitikat väljastpoolt,ilma ise Võimul olemata(erakond loob poliitikat); · erakonnas alati kindel liikmesgrupp, survegrupis mitte. 4.Sotsiaalsed liikumised: · meeleavaldused; · puudub kindel liikmeskond(juhtkond); · puudub kindel struktuur; · riigiülesed(homode liikumised,nais- õiguslased,rahvaliikumised); · tekivad ja kaovad vastavalt probleemi aktualiseerumisele või hääbumisele; · otsesed aktsioonid.
kus seda muutust otseselt ei nõutagi. Mõõdukas annuses on konformsus sotsiaalsete suhete normaalseks funktsioneerimiseks soovitav ja paratamatu. Oma äärmuses muutub konformsus konformismiks kui isiksuse jooneks, mis on negatiivne. Liigne toetumine teiste arvamustele ja absoluutne enda mina allutamine teiste ootustele viitab selgrootusele ja potentsiaalsele võimalusele, et järele antakse ka survele teha midagi inetut. Konformsus on seda tugevam, mida rohkem on survegrupis inimesi. Naised üldiselt järeleandlikumad. Konformsust võib olla suhteliselt kerge lõhkuda, kui leidub keegi, kes julgeb oma eriarvamuse välja öelda või erinevalt käituda (,,kuningas-on-alasti" efekt). Konformsus sõltub ka kultuurilisest ja rahvuslikust foonist (totalitaarsetes riikides ja kollektivismi-ideoloogia tingimustes on konformsus tugevam. Anonüümseks jäämise võimalus vähendab konformsust, kuid ei elimineeri seda täiesti
normide järgimise nimel, ottab seda ka teistel. Deskriptiivsed normid näitavad seda, mida enamik inimesi antud olukorras teeb. Suunavad normid annavas otseselt viite sellele, mida tuleks heask kiida, mida pahaks panna. Konformsus tähistab tõekspidamiste või käitumise muutumist vastusena grupi survele või ootustele olukorras, kus seda muutust otseselt ei nõutagi. Konformsus on seda tugevam, mida rohkem on survegrupis inimesi, naised kalduvad olema meestega võrreldes rohkem orienteeritud grupilisele kooskõlale ja seega lähtuma järeleandlikkuse strateegiast. Konformsus sõltub ka kultuurilisest ja rahvuslikust foonist. Konformistlikud tendentsid- peataolekus järgitakse kergemini teiste soovitusi ja toiminguid. Järeleandlikkus tähistab muutust käitumises vüi suhtluses vastusena palvele või korraldusele. Kuuletumise puhul tuleb järeleandmine autoriteeti või võimu omava isiku poolt esitatud
funktsioonide realiseerimine) - nt välis- ja sisejulgeolek, tagatud avalik kord jne; 3) osavõtt ühiskonna ja riigi kujundamisest: a) valimisõiguse kaudu (parlament, riigipea, kohaliku omavalitsuse esinduskogu); b) rahvahääletuse ja -küsitluse ning -algatuse kaudu; c) korporatiivse tegevuse õiguse ja vabaduse kaudu (erakonnas või poliitilises liikumises või survegrupis või muus sanktsioneeritud organisatsioonis osalemine või avalikkuse ees ülesastumine); d) koolikohustus (üldine vähemalt UNESCO standardite kohane alg- või põhiharidus); e) reeglina meestel - sõjaväekohustus (Iisarelis ka 20-40 -aastased naised; Eestis võivad naised teenida kaitseväes vabatahtlikult) või alternatiivteenistus. 37
annaabi.ee 
