Salvador Dali & Max Ernst Baroklikult ülespuhutud alltekstidega kunst Fantaasiarikas, veider, süngete olenditega maalid http://www.youtube.com/watch?v =PUGwqm7Q-vo Küsimused-vastused 1) Kelle teoreetilistele seisukohtadele toetusid sürrealistid ? Toetuti Sigmund Freudi õpetusele. See pidi väljendama mõtte tõelisi käike 2) Milliseid muutuseid püüdsid läbi viia ühiskonnas ? Ühiskonnas pidasid nad inimese vabadust ja tegelikke vajadusi maha suruvaks jõuks 3)Milline on sürrealistide arvates spontaansuse ja alateadvuse osa kunstiloomingus? Kuidas neid seisukohti praktikas ellu viidi ? Otsese spontaalsuse abil püüti vabastada alateadlikke jõude, näiteks mõtlemata maalida. Ka visuaalses maailmas püüti juhuse abi kasutamist. 6)Millist tuntud Itaalia kunstnikku peetakse üheks veristliku sürrealismi eelkäijaks ? Giorgio de Chirico 7) Kataloonia on andnud maailmale kaks suurt sürrealistlikku maalikunstniku. Kes need olid
mõtte tõelisi käike, ilma mõistuse kontrollita ja arvestamata eetilisi, religioosseid või muid selletaolisi kaalutlusi". Selle määratluse järgi ei tarvites sürrealism vaid kunstiga piirduda, selle üheks eesmamärgiks oligi elu ja kunsti piiri kahtlaseks muutmine või kaotamine. Ühiskonda ja eriti Läänemaailma kapitalistlikku ühiskonda pidasid nad inimese vabadust ja tegelikke vajadusi maha suruvaks jõuks. Spontaansuses, alateadlike tungide väljendamises nägid nad vahendit inimese vabastamiseks mõistlikkust nõudava ühiskonna survest. Soov Lääneühiskonda lammutada viis nad ajuti koostööle ka kommunistidega: stalinismist ütlesid nad lahti, kuid jäid austama Lev Tolstoi ideid. Kuigi sürrealismi laiem eesmärk oli siiski elu muutmine, oli see praktikas ikkagi kunstivool. Sürrealistid käsitlesid kunsti elu ,,peaproovina", aga muidugi
Kujutamisel on rõhutatud, liialdatud või nihestatud joonperspektiivi ning loodud igaviku või ajatuse tunne. 12) SÜRREALISM Andre Breton otsis järjekindlamat ja positiivsemat tegevussuunda. Sellele võeti nimeks surrealism. Sürrealism ei pruugi piirduda ainult kunstiga. Selle üheks eesmärgiks oligi elu ja kunsti piiri kahtlaseks muutmine või kaotamine. Ühiskonda ja eriti Läänemaailma kapitalistlikku ühiskonda pidasid nad inimese vabadust ja tegelikke vajadusi maha suruvaks jõuks. Soov Lääne ühiksonda lammutada või radikaalselt muuta viis sürrealistid ajuti koostööle kommunistidega. Kuigi sürrealismi laiem eesmärk oli siis elu muutmine, oli see praktikas ikkagi kunstivool. Sürrealistid käsitlesid kunsti nagu elu ,,peaproovina'', aga muidugi oli spontaansuse harrastamine kunsti piirides või piiride läheduses mugavam kui väljaspool kunsti. Kirjanduses ja teatrikunstis püüdsid sürrealistid otsese spontaansuse abiga
Olid lühiajalised ja ebapüsivad moodustised. 2) Feodaalse killustatuse periood (9-11 saj). Keskvõim oli nõrk ja kohtadelt kuulus võim suurfeodaalidele (kohtusüsteem, maksude kogumine). Inglismaal oli suur killustatuse aste suhteliselt väike, Prantsusmaal oli suhteliselt suur (kuningas omas võimu ainult domeenis). 3) Seisuliku monarhia teke XII/XIII saj hakkab kujunema. Kestab kuni XVI saj lõpp/XVII saj alguseni. Esialgselt suurfeodaalid on kuningale liialt suruvaks jõuks ning omasid suurt võimu (näiteks sõjaväeliselt), kuningate võim oli liialt ebakindel. Seetõttu tekib kuningavõimu juurde nõuandva organina seisuste esinduskogu. Sinna tulid ka vaimulikud ja linnade esindajad (toetasid rahalises mõttes) sest kuningas nägi vastukaalu suurfeodaalidele (kuningas omas reaalset võimu kogu riigis, mitte ainult domeenis). Inglismaal parlament 1265. aastal, Prantsusmaal Generaalstaadid 1302. aastal.
annaabi.ee 
