hallutsinatsioone.1941 aastal keelati elavhõbeda kasutamine nahatööstustes. Elavhõbedat kasutatakse kehatemperatuuri mõõtmiseks termomeetrites ja õhurõhu mõõtmiseks. Meditsiiniline elavhõbedatermomeeter on tegelikult maksimumtermomeeter kapilaaris reservuaari lähedal on peenike kael, millest elavhõbe ennast paisudes läbi surub. Kokkutõmbumisel aga rebitakse elavhõbedasammas "kaelas" katki (vt foto) ja kapilaari sururud elavhõbe enam reservuaari tagasi ei tõmbu. Tema tagasisaamiseks tuleb termomeetrit raputada, st efektiivselt suurendada raskuskiirendust. Teadusajaloos on elavhõbe seotud paljude avastustega. Seda ainet kasutati varem igasuguste mõõtmistega seotud suurustes: näiteks õhurõhku mõõdeti elavhõbeda sammastes ( seda kasutatakse isegi veel tänapäeval ), ka elektritakistusühikuna on elavhõbe hästi tuntud. Teada on ka, et on olemas
mitte sõdida. Sai endale ka Väike-Aasia Kreeka linnriigid. Järgnevalt sõdib ta Kesk-Aasias, seejärel vallutab Foiniikia ja Babüloonia. Pärsia poliitika: Kohalikke rahvaid ja usundeid tuleb austada. Need põhimõtted kestavad ka Sassaniidide ja Partia ajal edasi. Vallutusjärgne esimene tegevus on võimu legitimiseerimine: Pärsia kuningas võtab rituaalselt võidetult võimu üle, Babüloonias näiteks Mardukilt. Kohalikke templeid ei purustatud, usku peale ei sururud, halduskorraldus ja valitsus jäävad samaks. Need põhimõtted muutuvad alles 7. sajandil pKr. Kyros II haud siiani säilinud. Rajas tolle aja suurima riigi, mis kestis üsna pikalt. Valitsejana on ta siiani Aasias väga positiivse imidziga. Cambyses II (530522) Cabyses II ajal riik laienes ja võim suurenes. Jätkas igas mõttes oma isa Kyros II head poliitikat ning vallutas juurde ka Egiptuse. Tema poliitika selline, et kui piirkondade maksud on makstud, siis
Araabia jäi välja pärsia impeeriumist. Kyros sai 530a. lahingus massageetide vastu surma, Kesk-Aasias või India piiri ääres. Pärsia poliitika: Kohalikke rahvaid ja usundeid tuleb austada. Need põhimõtted kestavad ka Sassaniidide ja Partia ajal edasi. Vallutusjärgne esimene tegevus on võimu legitimiseerimine: Pärsia kuningas võtab rituaalselt võidetult võimu üle, Babüloonias näiteks Mardukilt. Kohalikke templeid ei purustatud, usku peale ei sururud, halduskorraldus ja valitsus jäävad samaks. Need põhimõtted muutuvad alles 7. sajandil pKr. Kyros II haud siiani säilinud. Rajas tolle aja suurima riigi, mis kestis üsna pikalt. Valitsejana on ta siiani Aasias väga positiivse imidziga. Kambyses II järgmine kuningas 529-522. Tema ajal riik laienes ja võim suurenes, jätkas igas mõttes oma isa Kyros II head poliitikat ja vallutas juurde ka Egiptuse. Kambyses jäi oma valitsusaja lõpuni Egiptusesse
annaabi.ee 
