Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"surunupule" - 5 õppematerjali

Pneumaatika ja elektrompneumaatika kodutööd
5
pdf

Pneumaatika ja elektrompneumaatika kodutööd

Pneumaatika koduülesanne: 1. Kirjutada välja masina töötsükli sammud, nt.: S1 AND S2 -> Z1+ S3 OR S4 -> Z1- 2. Joonistada vastav samm-diagramm. 3. Joonistada masina pneumoskeem. ,,Press" · Kahepoolse toimega silindrit (Z1) kasutatakse ühe detaili teise sisse pressimiseks. · Kahepoolse toimega silindri (Z1) kolb teeb pluss-suunalise liikumise vajutades surunupule (S0). Seejärel teeb silindri (Z1) kolb automaatselt miinus-suunalise liikumise, kui detail on sissepressitud teatud (reguleeritava) jõuga. · Kolvi liikumiskiirus peab olema reguleeritav mõlemas suunas. · Silindri kolb saab teha pluss-suunalise liikumise peale surunupu (S0) vajutamist ainult juhul, kui silinder on algselt miinus-asendis. ,,Liimimismasin" · Kahepoolse toimega silindrit (Z1) kasutatakse detailide kokkusurumiseks liimimisel. · Liimiga kaetud detailid asetatakse masinasse

Muu → Pneumoautomaatika
73 allalaadimist
Elektrimontaazi paraktika juhend
8
doc

Elektrimontaazi paraktika juhend

230 V. Elementide omavaheliseks ühendamiseks kasutatakse vaskjuhtmeid PL-1,5 (PVC isolatsiooniga, ristlõige 1,5 mm²). Skeemi töölepanemiseks lülitame sisse kolmepooluselise kaitselüliti F1, mille tulemusena süttib signaallamp H1 (läbipaistev), peale seda lülitame sisse ühepooluselise kaitselüliti F2, süttib signaallamp H2 (punane), mis signaliseerib, et sekundaarosa on pingestatud. Mootori käivitamiseks tuleb vajutada sulguva kontaktiga iseennistuvale surunupule S2. Vool läbib kontaktori KM mähist, tema jõukontaktid ja abikontakt KM sulguvad ja mootor hakkab pöörlema, millest annab märku signaallamp H3 (roheline). Nagu eespool oli juba mainitud, toimub mootori käivitamine iseennistuva nupu S2 vajutamisega. S2 vajutamisega tekitatud vooluringi "säilitamiseks" on ettenähtud abikontakt KM (hoide- ehk omatoitekontakt). Abikontakti puudumisel toimub pärast S2 ennistumist mootori seiskumine.

Elektroonika → Elektriaparaadid
139 allalaadimist
Pneumaatika alused
97
pdf

Pneumaatika alused

tasemeni toimub pneumojaoti asendi muutus. Lähteasendisse läheb pneumojaoti siis, kui juhtrõhk eemaldada. Antud elemendi konstruktsioon ja skeemitähis on esitatud selel 98. Sele 98 - Muudetava rakendumislävega rõhutundlik element 83 7. Pneumaatikas kasutatavaid tüüpskeeme. 7.1 Ühepoolse toimega silindri juhtimine Ülesanne: Ühepoolse toimega silindri kolb sooritab surunupule vajutamisel plusssuunalise liikumise ja nupu vabastamisel liigub kolb tagasi lähteasendisse Sele 99 - Ühepoolse toimega silindri juhtimine Lahendus. Juhtimiseks kasutatakse nupuga juhitavat, nullasendis suletud 3/2 pneumojaotit (sele 99). Lähteasendis on silindri kolvitagune ruum ühendatud väliskeskkonnaga, suruõhu sissevool on suletud. Nupule vajutamisel juhitakse suruõhk silindrisse ja toimub plusssuunaline liikumine. 7.2 Kahepoolse toimega silindri juhtimine

Meditsiin → Ohuõpetus
242 allalaadimist
Pneumaatika alused
194
pdf

Pneumaatika alused

tasemeni toimub pneumojaoti asendi muutus. Lähteasendisse läheb pneumojaoti siis, kui juhtrõhk eemaldada. Antud elemendi konstruktsioon ja skeemitähis on esitatud selel 98. Sele 98 - Muudetava rakendumislävega rõhutundlik element 83 7. Pneumaatikas kasutatavaid tüüpskeeme. 7.1 Ühepoolse toimega silindri juhtimine Ülesanne: Ühepoolse toimega silindri kolb sooritab surunupule vajutamisel plusssuunalise liikumise ja nupu vabastamisel liigub kolb tagasi lähteasendisse Sele 99 - Ühepoolse toimega silindri juhtimine Lahendus. Juhtimiseks kasutatakse nupuga juhitavat, nullasendis suletud 3/2 pneumojaotit (sele 99). Lähteasendis on silindri kolvitagune ruum ühendatud väliskeskkonnaga, suruõhu sissevool on suletud. Nupule vajutamisel juhitakse suruõhk silindrisse ja toimub plusssuunaline liikumine. 7.2 Kahepoolse toimega silindri juhtimine

Tehnoloogia → Tehnoloogia
50 allalaadimist
Elektriajami juhtimine
158
pdf

Elektriajami juhtimine

sulguvad, andes toite mootori töömähisele. Samal ajal lülituvad ümber ka KM1 või KM2 abikontaktid ­ sulguvad abikontaktid (hoide- ehk omatoitekontaktid) sulguvad, shunteerides surunuppude S2 või S3 sulguvad kontaktid, avanevad abikontaktid (blokeerimiskontaktid) aga avanevad vältimaks mõlema suunakontaktori üheaegset rakendumist (lühis !). Joonis 1.1 Mootori reversseerimiseks (pöörlemissuuna muutmiseks) tuleb vajutada vastassuuna surunupule. Kui mootor töötas näiteks pöörlemissuunas, mis on määratud suuna- kontaktori KM1 rakendunud seisundiga, siis vajutades surunupule S3 katkestab tema avanev kontakt suunakontaktori KM1 mähise ahela. Selle tulemusena avanevad KM1 peakontaktid mootori jõuahelas, avaneb ka KM1 surunupu S2 sulguvat kontakti shunteeriv hoidekontakt, sulgub aga KM1 avanev blokeerimiskontakt suunakontaktori KM2 mähise ahelas, valmistades sellega ette ahela KM2 rakendumiseks. Viimane

Elektroonika → Elektriaparaadid
99 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun