jätkusuutlik seksuaalorientatsioon. Ometi elavad meie hulgas ka teiste orientatsioonidega inimesed, keda on tunduvas vähemuses( lesbid, zoofiilid, geid jne). Neid nimetatakse seksuaalvähemuseks. Enamjaolt kaasneb seksuaalvähemusega vägivald, mille põhjustab üldine ühiskondlik surve. Taunitakse seksuaalvähemuses olevate inimeste mõtlemislaadi ning maailmavaateid. Tõepoolest, piirkonnas kus nende hulk suureneb( eriti geid), väheneb populatsiooni kasv ja tõuseb surrogaatemade hulk. Seksuaalvähemust soodustab peamiselt meedia, kuna sellega puututakse enim kokku just internetis. Tihtipeale internetilehti lehitsedes võib taaskord lugeda mõnest geiaktivistist, kes avalikkuse ees esitab üleskutse geiaktivismile. Sarnase sisuga teate tõi mõni päev tagasi lugejate ette Jüri Nael, kus nentis, et Eestis elavad geid on liigselt arglikud. Sellest tulenevalt jääb inimestel mulje, et homoseksuaalsus on mingi veider asi, mille taga ei olegi inimesi.
Tütarlaps oli oma sõbrannadega lõbutsenud ühes Riia klubis. Seal oli ta tutvunud ühe noormehega, kellega ta ülejäänud õhtu veetis. Järgmise päeva hommikul oli ta avastanud ennast odavast hotellist ning õmblused seljal. Tüdruku kehast oli eemaldatud neer. Ilmselt oli ta uinutatud ning ta ei suutnud käituda enam adekvaatselt, mis andis lihtsa võimaluse kurjategijatel oma töö hõlbsalt ära teha. Maailmas kasvab surrogaatemade kasutamine viljatutele peredele laste saamiseks. Asendusemaks nimetatakse naist, kelle kehas kasvab teiselt naisorganismilt pärit embrüo viljastatud munarakk. Eestis on 2011-nda aasta seisuga surrogaatide kasutamine illegaalne ning selle vastu eksides karistatav. Maakeral on rohkesti paljunemisvõimeta paare, kes on valmis maksma ükskõik kui suure summa, et oma lapsesaamise soovi täita.Viljatuse põhjuseks võib olla, et naine ei suuda rasedust lõpuni kanda või mees on steriilne
võimaldas see saada lapsi, kelle geneetiline materjal pärineb vanematelt. Samuti olid uudse meetodi kasutajad eelkõige traditsioonilised perekonnad. Alates 1990. aastatest on kunstliku viljastamise tehnoloogiad tugevalt edasi arenenud. Võimalikuks on saanud munarakude (ootsüütide) kirurgiline eemaldamine naistelt ning nende viljastamisjärgne ülekandmine doonoritele. See omakorda võimaldab munarakudoonorlust ning tingib ka vajaduse surrogaatemade järele. Viimast võib nimetada ka "emaka väljalaenamiseks" ehk sellist lapse kandmist, kus geneetiline ema pole sageli ise raseduse kandja. Esimesest surrogaatemadusest teatati USAs 1985. aastal, LõunaAafrikas ja Inglismaal 1987. aastal ja Austraalias 1988. aastal. Tänaseks on maailmas ilmavalgust näinud kümneid tuhandeid asendusemadest sündinud lapsi. Kunstlik viljastamine on esile toonud aga ka terve hulga probleeme:
teaduslik tõendusmaterjal, mis annaks alust muretseda sellise toidu ohutuse pärast. On teada, et Taani on hetkel ainus liikmesriik, kus loomade kloonimine ärilistel eesmärkidel on keelatud, samas on EL-i väliseid riike, kus juba kasutatakse kloonimist aretusloomade saamiseks. Euroopa Eetika Grupp(EEG) väidab, et kloonitud loomade puhul on suurem haigestumus ja kõrgem suremus. Samuti on teiste isenditega võrreldes suurem suremus surrogaatemade hulgas. Kui aga kloonitud loomadest saadud toit siiski lubatakse turule, peab EEG arvates kindlasti suurt tähelepanu pöörama sellistele küsimustele, nagu toiduohutus, loomade heaolu, jälgitavus nii EL siseselt (vajadusel ka üksiklooma tasandil) kui ka maailmakaubanduse tasemel 4. Kloonimise poolt ja vastu On teada, et kloonimine võimaldab teaduse senisest jõudsamat kasvu. Kloonimise abil on
annaabi.ee 
