olnud, et oleks kedagi keda aidata kuid kuna nüüd lapsed suured ja ema ilmast lahkunud pole tal kellegi eest või jaoks töötada. Nora lubab Helmerit veendma ja lubab Lindele pangas töökoha muretseda. Kuid jutt hetkeks siisni kuumeneb kui Linde väidab, et Nora ikka päris hästi ei ole muret pidanud tundma ega vaeva elus nägema, selle peale Nora on kohe valmis vastu vaidlema ja paljastab, et raha millega nad Itaaliase sõitsid on laenatud kuna Papat surmavoodis ei saanud ta sellise muregea vaevata. Linde ei kiida heaks, et oma mehe taga ta sellist tempu tegi kuid Nora seletab, et tegi seda oma laste ja mehe jaoks aramstusest. Kui Linde veel edasi küsib kust ta raha saab, et võlga maksta räägib Lidne kuidas ta on pidanud tegema lõikeid majahoiu eest kõrvale pandud rahast, ostma endale moekate riiete seast siiski kõige odavama ja tänu jumal, et kõik ta seljas oivaline välja näeb, et miskit Torvald pole kahtlustanud. Samas on ta
Jevdokial on aga ise üsna ükskõik kõigest ja ta suht laisalt ütleb tervist vastu, ta leiab selle alandlikuse ja abituse vastikuna ja on pettunud, et ta rahvas nii primitiivne ja labane on. Väheteatud on aga see, et Jevdokia pärineb Eestist tegelt ja kui oli noor siis tihti öö varjus sõudis teise poole järve Eestise kuid nüüd on ta vananenud ja lausa kolm nädalat haigevoodis olnud. Kogu küla on masenduse ja palves kuna kui Jevdokia ei saa tööd teha siis ei tee keegi midagi. Oma surmavoodis kutsus Jevdokia oma 14 last viimne kord kokku, telegramid ja kirjad liikusid läbi Euroopa oma suguvõsa kokku kutsumas. Kui ta pojad ja tütred olid ta ümber märkis ta, et kõik neist on sündinud eestlastest isasedele. Jätkab kahe rahva võrdlemine kus Jevdokia toob välja eestlaste haritud seisaku ja riided, rahvuslikud iseloomu jooned ehk blondid juuksed ja kõrge pikkus ning tagasihoidlik ideaalne käitumine mis siis erines venelaste naise peksmise, probleemide
Teised kunstid hülgavad ta, sest inimese mõte on ta hüljanud, ja iseenese hooleks jäetud, kutsub ta kunstnike puudusel enesele käsitöölisi appi. Värvilisi aknaid asfendab lihtne aknaruut. Kiviraiuja astub skulptori asemele. Jumalaga kääriv mahl, omapärasus, elulisus, mõte! Haleda kerjajana vireleb ta töökodades, elatab ennast ainult koopiatest. Michelange-lol, kes kahtlemata nägi, et arhitektuur on kuueteistkümnendast sajandist alates surmavoodis, tekkis ahastuses veel viimane mõte. See kunsti titaan tõstis Panteoni * Partenoni otsa ja ehitas Rooma püha Peetruse katedraali. See suurim kunstiteos väärib seda, et ta jääks ainulaadseks, viimaseks arhitektuuri algupäraseks tooteks, kunstniku-titaani allkirjaks juba suletud kolos-saalse 1 0 1 kiviraamatu viimasel leheküljel. Michelangelo Syri, ja mida hakkab nüüd peale"see armetu ehituskunst, 177 millest järele jäi ainult vari
panna inimest soovima just seda teha. Tom tundis varsti piinavat soovi juua ja vanduda. See soov muutus nii tugevaks, et ainult lootus näidata end kord oma punase särbiga hoidis teda seltsist välja astumast. Neljas juuli1 ligines, kuid Tom loobus varsti sellest mõttest, loobus enne, kui oli kandnud oma iket nelikümmend kaheksa tundi, ja rajas oma lootused vanale Frazerile, rahukohtunikule, kes oli nähtavasti surmavoodis ja kellele oli oodata kindlasti suuri matu- 1 ühendriikide rahvuspüha. 4. juulil, 1776. a. kuulutasid kolm-teist Inglismaast sõltunud asumaad end Ameerika Ühendriikide nime all iseseisvaks. Toim. 134 seid, sest ta oli ju' nii kõrge ametnik. Kolm päeva oli Tom väga huvitatud kohtuniku tervisest ja osutas uudishimu selle suhtes. Mõnikord tõusid tema lootused kõrgele, nii kõrgele, et ta söandas oma «regaalid» välja võtta ja neid peegli ees proovida