Ükskord, kui saatis Lizzie õhtukooli, tuleb pärast Ruth talle külla ja Martin saadab ta pärast koju. Kohtab Joe'd. Paneb järgmiseks päevaks kohtumise kirja ning reserveerib endale koha "Mariposale". "Ta vaim oli uutele muljetele surnud". "Elu häiris ja tüütas teda ning aeg oli talle nuhtluseks". 46. Joe'ga kohtumine. Martin pakub talle pesumaja. Joe saab vihaseks. Rahustas Joe maha ning saatis ta minema. Loeb kirju. "Ta nägi nüüd selgesti, et on Surmavarju orus. Elu, mis temas veel oli, närtsis, vaibus, liikus surma poole". Joe tuleb Martini juurde tagasi. Enne "Mariposale" minekut näeb Lizziet. Kiusatus teda kaasa võtta. Martinile ei meeldinud inimesed laeval, teda haaras meeleheide. Mõtles selle peale, kui ta lõpuks Tahiitile peaks jõudma. Masendus. Luges Swinburne'i. "Elu oli piin, või õigemini, see oli muutunud piinaks, talumatuks piinaks. "Et surnud surnuks jäävad"". Hüppas kajuti aknast alla
tänapäeval aga kasutatakse väljendit eelkõige seoses anarhiaga või väga algelise ja karmi seaduskorraldusega. 48. Soodom ja Gomorra ,,Aga Soodoma mehed olid väga pahad ja patused Jehoova ees." Soodom ja Gomorra olid pärimuse järgi Surnumere lõunarannikul asunud linnad, mille Jehoova nende rüveda eluviisi pärast hävitas. Nende nimed esinevad Piiblis korduvalt hoiatusena kõlvatuse eest. 49. surmavarju org Fraas ühest kõige sagedamini tsiteeritud Piibli laulust ,,Jehoova on mu karjane". Tihti kasutatud maise kannatustemaailma sünonüümina. 50. taevamanna ,,Ja kui kastekord oli haihtunud, vaata, siis oli kõrve pinnal midagi õhukese soomuse taolist, peenikest nagu härmatis maas! Kui Iisraeli lapsed seda nägid, siis nad küsisid üksteiselt: ,,Mis see on?" Sest nad ei teadnud, mis see oli." On oletatud, et Vanas Testamendis kirjeldatud imepärane manna (hbr. k
ei tahtnud palverännakule temaga kaasa tulla. Kristlane näeb raamatukogus vanu käsikirju, kus on kirjas, et ta pärineb igavikulisest suguvõsast. Ta näeb sõjakambris kulumatuid sõjariistu, mis mõeldud palverändureile. Ta kohtab Apollüoni, kes teda enda alluvusse meelitab, ent Kristlane paneb vastu, mille peale Apollüon vihastub ja ründab. Algab võitlus elu ja surma peale. Apollüon saab lüüa. Saatan sosistab Kristlasele kõrva, et Kristlane on jumalat teotanud. Surmavarju esimene pool oli nüüd läbitud, aga teine pool on raskem. Kristlane jookseb Ustavale järele, üheskoos lähevad edasi. Ustav ja Kristlane on vennad, nüüd muljetavad oma raskete katsumustega teest. Nad kohtuvad Lobamokaga, kes oma libeda jutuga Ustava peaaegu ära petab, kuid Kristlane paljastab talle Lobamoka olemuse. Ustav on Lobamokaga otsekohene ja Lobamokk solvub läheb oma teed. Evangelist jõuab neile järele ja mõlemad tänavad teda
Võitleb piibli endaga. 1817.aastal tõlgiti see esmakordselt Lõuna-Eesti keelde, seejärel 1933.aastal tavaeesti keelde. Teos on kirjutatud unenäo vormis. Inglismaal eelkäija Langland (unenägu). Näeb unes kristlase usurännakut. Ühe teatud tähistav omadus kristlane, ristiinimene. Vagadus, tarkus, paganlus, paastlus, rahaahnus sellega puutub kokku. Teos algab hävingulinnas, suundub jumalikku ehk igavesse linna. Inimese langus moraalses mõttes. Alanduse org, surmavarju org, meeleheite mülgas (bond of dispair), edevuse laat (hiljem teos "Edevuse laat" (Vanity Fair)Thackeray poolt, naiste eluotsingud ja seiklused). Palverändur leiab õige tee, saab õpetust, vabaneb kurjast, jõuab jumala juurde ja saab lunastuse. Väga värvikas kirjeldus ja ühiskonna sarjamine. 17.sajandi teisel poolel on tegemist varajase psühholoogilis-realistliku romaani algusega. La Rochefoucauld; Madame Lafayette (1634-1693) kirjutas romaani "Printsess De Cleves"(1678)
annaabi.ee 
