see on vältimatu ja tagasipöördumatu. g) Villloni luule oli väga elav ja mitmetahuline, tema oskuslik sõnamäng ja epiteetide rohkus tegi lugemise väga huvitavaks. Mulle meeldib, kuidas ta ei karda kirjeldada pahelist või teistsugust elu, mis ei ole nii lihtne ja lilleline. See näitab, et ta oli väga julge, et midagi sellist avaldada ja ka läbi kogeda. Kõige rohkem meeldis mulle XXXIX luuletus, sest seal on kasutatud surmamotiivi. See annab väga sügavalt mõista, et kellelgi pole võimalik surma eest põgeneda. Ilmselt võlus mind luuletuse lihtsus ja selgus, kuid samas selle mõtte sügavus. 4. a) Blasfeemiline tähendab pühadust teotav. See pealkiri sobib teosele, sest annab mõista, et kõik inimesed on surma ees võrdsed ning keegi ei saa selle eest põgeneda, ei aita ka vagadus või jumala poole palvetamine. Usk nõuab ju inimestelt vagadust ja sobilikku ja lihtsalt
Isamaaluule seostub isikliku armastustundega, mis on naise-mehe vahel. Pärast Kroonlinna kolimist kirjutatud luulest on väljarändamiskogemusest lähtuvad motiivid ja isamaaigatsus tema loomingus. Koidula ja isamaasuhte teeb huvitavaks see, et konstrueeritakse vastandplaan – surmamotiiv. Isamaaseostuse lüürika põhikujund on surm. Erose (armastus) ja Danatose (surm) tuleb Koidula rahvusromantilises luules esile, nt „Eesti muld ja Eesti süda“, kus surmamotiiv tuleb esile mulla kaudu. Surmamotiivi juurde kuuluvad väiksemad kujundid, mis seostuvad kehakujunditega (süda, käed, veri). 3) päevapoliitiline, publitsistliku kallakuga luule. 23. Milles seisneb „Noor-Eesti” liikumise uuenduslikkus? Millised on „Noor-Eesti” kultuuriideoloogiline platvorm, esteetilised tõekspidamised ja suhtumine keele arendamisse? „Noor-Eesti“ sünnib 20.saj algul kirjandusliku rühmitusena, kasvab välja Tartus tegutsenud õpilasringidest. Taustal on ärevad sündmused Baltikumis
Oleks sõnumiluule. Ei pruugi aru saada, mis see sõnum on. Tekst võibki olla ühemõtteline. "Proosa" Silbilisrõhuline värsisüsteem. Ongi proosa, riime siin ei leidu. Tulevad järsud lühikesed laused vahele. Enesekommentaar, peegeldab kirjutaja iseennast, samas on iseendaks olemine sassi aetud. Võiks olla üdilik. Juhan Viiding Jüri Üdist. Luulekogud "Elulootus" "Tänan ja palun". Jüri Üdi luules surmamotiivi rohkem kui Viidingu omas. Kirjutamistempo väheneb Viidingu puhul, kirjutab enam-vöhem elu lõpuni. MIlles muutused? Üks olulisemaid muutusi: iroonia ei kao päris ära, vaid taandub, asemele eetiline-alandlik toon. Varem eetika olemas, aga kadus mängu sisse ära ja raske leida. Teisalt tuleb luulet, mida nim pürgimusluuleks. Religioosses plaanis, aga ei saa ka nii lihtviisil religioosseks luuleks pidada. Mingid otsingud läksid käima
annaabi.ee 
