pilkpimestav päike ja põrm", "Paljajalu maailmajääl", "Näovaagnal". Karevale on kõige iseloomulikumaks kujundiks uni ja uinumine. Lisaks tavalistele epiteetidele nagu "ilus kiskja", "käänuline tee", kasutab ta vastanduvaid epiteete nagu "pime päev", "südamikku sügavalt, lähedalt", "katkend elektrijuhe su elavas peos". Leidub ka astendamise võtet "armastus on kõiges, kõikjal, kõik". Võrdlused: "otsekui ohe sa lendu läed", "mind sa suudlesid kui surmamineja", "ma talle lähenen kui läbi une". Minu arvates on kogumik ajatu, sest olgugi, et luuletused on kirjutatud ligi 25 aastat tagasi leidsin neist olukordi ja tundeid, millega samastuda. Mulle meeldib, et autor kirjeldab luuletuste tegelasi heade, südamlike ja lahketena - täpselt sellisena, nagu iga inimene olema peaks, missest, et vahel on raske ja valus. Viha, kurjus ja õelus tuleb jätta tagaplaanile. Kasutades
Paavsti pool (rooma)katoliku kirik vs patriarh õigeusu (kreekakatoliku) kirik. Tüli aluseks oli vist vaidlus: millest lähtub Püha Vaim? Paavst: isast ja pojast; patriarh: isast. Kardinal Rooma piiskopkonna tähtsamad vaimulikud, kelle seast valitakse paavst. Kuuria paavsti õukond Legaat paavsti volitatud esindaja, keda ta saatis asju ajama igale poole. Bulla paavsti ametlikult dokumenteeritud seisukohavõtt, läkitus. Märter usuliste veendumuste pärast kannatanu, surmamineja. Reliikvia Pühakuga seostatav ese, millel arvati olevat jumalik vägi. Hoiti kloostrites ja kirikutes. Ketser usust kõrvalekalduja, väärusuline.Kriitiline kiriku suhtes, pani pahaks kiriku rikkust ja ilmalikku võimu. Katarid Jumal ja saatan lõid maailma koos. Inimene on maa peal saatana loodud kehas vangis. Jeesuke ei sündinud inimesena. Materiaalsed asjad pole tähtsad. Nad jagunesid täiuslikeks ja usklikeks.
peategelase totaalse kaotuse suunas, kuid Kafka jahe ja jällegi täiesti kohatult isegi nagu veidralt optimistlik stiil ei luba novelli lõppedes ühemõtteliselt «süüdlasele» osutada. Novell on nagu üksainus koletu kärgatus: «Vandenõu!» Kogu lugejale avanevate vandenõude (isa vandenõu poja vastu, pruudi vandenõu peigmehe vastu) hullumeelsusest ja ennekuulmatusest hoolimata on Georg kõigi suhtes, kes tema hukku plaanitsevad, vankumatult surmani truu. Georg võib olla surmamineja, kuid sammub sinna kuutõbi- sena, ja püstipäi. «Otsus» on esimene tõeliselt «kafkalik» novell juba kasvõi sellepärast, et paljud siin esmakordselt ilmunud jooned korduvad väga paljudes teisteski Kafka novellides. Milline on siis Kafka novelli (või «kafkaliku» situatsiooni) tüüpülesehitus? Üksik hukkumisele määratud meestegelane, keda varitsevad vägivaldsed, hullumeelsed või saatanlikult õelad tegelased, sepitsused või süsteemid, viib
Samas lõi ta pilklikke epitaafe ehk hauakirju iseendale ning kujutas sõprugi endale järele hüüdmas («Epitaaf», «Rondoo»). Villon kandis irvitavat ja pilkavat maski, aga selle tagant paistsid ka nukrad ja lüürilised toonid. See väljendub eriti hästi küsimuses «Kuhu mullused lumed said?», mis on stroofist stroofi korduv lause luuletusest «Ballaad mineviku naistest». Villoni üks tuntumaid ballaade on «Villoni epitaaf», kus ta ei esita mitte surmamineja vaatepunkti, vaid kujutab end koos kaaslastega võllas kõikumas, vaadeldes elu otsekui teispoolsusest. Selles ballaadis on tihedalt seotud eneseiroonia ja valulik ahastus. Villon on võitnud ka kuningliku luulevõistluse. Tema poeetiline pärand on jäädvustatud kahte luuletsüklisse. Säilinud on ka mõningaid lühiluuletusi ja ballaade. Esimene neist luuletsüklitest on «Väike testament» ehk «Värsid», mille ta kirjutas 1456. aastal
annaabi.ee 
