Nikolai Nekrassov Nikolai Aleksejevits Nekrassov sündis 10. detsembril 1821. aastal Ukrainas. Tema isa oli Aleksei Nekrassov, kes teenis vene imperialistlikus armees. Nikolai ema, Aleksandra Zakrzewska, oli Poola aadlik, kes oli pärit Varssavist. Nikolai Nekrassov kasvas üles Greshnevos, Jaroslavi provintsis, oma isa esivanematelt päritud mõisas Volga jõe kaldal. Seal nägi ta pealt rasket Volga paadimeeste sunnitööd. Tema isa varajane lahkumine vene armeest ja tema avalik töö maakonna inspektorina põhjustasid talle palju pahameelt mille tulemuseks olid viha naiste ja talupoegade vastu. Sellised kogemused traumatiseerisid noort Nikolaid ja määrasid kindlaks tema luuletuste teema- vene talupoegade ja naiste saatuse. Nekrassov austas ning imetles oma ema ning hiljem väljendas oma armastust nende vastu oma kirjutistes. Nikolai ema mängis olulist rolli tema arengus, tema armastus ja tugi aitasid noorel ...
Sünnipaika (Euroopas Skandinaavia mägedesse). Viimase liustiku taandumine Jacob de Geeri teooria Selle kohta puudub üksmeel ning ollakse umbes samal arvamusel nagu Rootsi teadlane Jacob de Geer oli Mandrijäätumise hääbumise kolm etappi: dani(1815 tuhat) , goti (1510 tuhat), flingatsiaalne (108 tuhat). Kasutas selleks viirsavide loendamise meetodit. Liustike sünni ja surmalugu Maksimaalse jäätumise ajal oli jääga kaetud 45 miljonit km2 maismaast ja suur osa poolustelähedasest merest. Liustiku tekkeks on vaja mõõdukat külma, rohkelt lund ja rohkelt sademeid. Suurimad mandrijää levikualad on ümbritestud ookeanitest. Suured liustikud vajavad sulamsieks 10 tuhat aastat, Antartika ja Gröönimaa jääkilp koguni 100 tuhat aastat. Liustikukoorma all maapind vajus, sellest vabanedes hakkas aga kerkima.
(Siin ta räägib seda lugu) Homerose elulugu on teada. Ta sündis Smyrna linnas. Isa ei olnud teada, äkki oli jumal, ema oli. Tema algne nimi oli Melesigenes (laulust sündinud). Homeros tähendas pantvangi. Ei teata, miks ta sellise nime endale sai. Põhilise elu veetis ta vana mehena Kiose saarel. Seal oli hiljem ka homeriidid, laulikute tsumft, kes pidasid end Homerose järglasteks. Homeros laulis võistu Hesiodosega. Võitis ka kuldse karika. Homerose surmalugu: ta istus kalda peal, vastu tulid noored kalurid, kes andsid talle mõistatuse. Ta mõtles end surnuks või libises kivil ja kukkus pea sodiks. Tema poeemid olevat levinud esialgu hajali ja segiläbi. Tema elulugu võetakse suht mütoloogiana, aga vähemalt on tema elukoht teada saadud. Homerose küsimus- igihaljas vaidlusprobleem. 19 saj kujunes kaks koolkonda. · Üks oli analüütiline koolkond ja selle põhiline mõte oli, et need tema poeemid on varem olnud
annaabi.ee 
