Putki (Virumaal Kose vallas), Soski (Vasknarva vallas) jpt. Osa laagreid tegutses lühemat, osa pikemat aega. Kiviõli koonduslaager Kokkuvõte Holokausti käigus hukkunud juutide arvu kohta on esitatud erinevaid andmeid: 4,2 miljonist (Gerald Reitlingeri ja Rudolph Joseph Rummeli järgi) kuni 6,2 miljonini (1990. aastal, teatas Auschwitz-Birkenau surmalaagri muuseum, et ainult selles laagris hukkunute arv oli umbes 1,11,6 miljonit inimest, kellest 90 % moodustasid juudid). Mustlasi hukkus 220 000 kuni 800 000. 1942 1944 hukkus Eesti laagrites mahalaskmise, haiguste ja nälja tõttu u 10 15 tuhat juuti. Eestis vangis olnud Euroopa juutidest jäi sõja lõpuks ellu ligikaudu 170 inimest.. Holokausti ohvrite mälestuspäeva tähistatakse enamikes Euroopa riikides 27. jaanuaril.
Paljud neist ei lähe äärmusteni, vaid kasutavad psühholoogilist vägivalda, et teisi kontrollida ja nendega manipuleerida, jäädes seega avalikkusele märkamatuks. Tegelikult on palju enam kui üks protsent elanikkonnast erineva astme psühhopaatilise isiksusehäirega. Võib väita, et 10% inimestest on täielikud psühhopaadid, sest neil ei ole vähimatki empaatiat ega austust teiste inimeste vaba tahte vastu, välja arvatud üksikud indiviidid. Näitena võib tuua natsi surmalaagri komandandi, kes armastas oma lapsi nagu iga normaalne isa, aga ei omanud mingit süümepiina, saates teiste inimeste lapsi gaasikambrisse. Tegelikult peame arvestama, et peaaegu kõik inimesed võivad teatud tingimustes olla sellise surve all, et nad kaotavad empaatia ja austuse teiste inimeste vaba tahte vastu. See võib juhtuda eriti siis, kui inimesed satuvad negatiivsesse allakäiguspiraali. Allakäiguspiraali üheks oluliseks koostisosaks on see, et selles
juutidest). Saksa okupatsiooni eest põgenes umbes 2 000 juuti Nõukogude Liitu, umbes 1 000 siiajäänud juuti arreteeriti ja hukati aasta lõpuks. 1942 – Eesti kuulutati Wannsee konverentsil Saksa võimude poolt ametlikult „juudivabaks“. 1942–1944 – Eestisse toodi hukkamiseks juute Saksamaalt, Tšehhist, Ungarist, Leedust, Poolast ja Prantsusmaalt 1944 – Punaarmee vabastas Klooga surmalaagri. 1945 – Pärast sõda rändas okupeeritud Eestisse suur hulk Nõukogude Liidus elanud juute. N-ö Eesti juute, kes olid sõja üle elanud, oli vähe järele jäänud. 1948–1953 – Stalini õhutusel laienes Nõukogude Liidus järk-järgult juutide tagakiusamine, mis kulmineerus 1953. a ja vaibus Stalini surmaga samal aastal. 1959 – Rahvaloenduse andmeil elas okupeeritud Eesti territooriumil 5 436 juuti.
annaabi.ee 
