Vaimne dimensioon Viirastused Peaaegu igas olemasolevas kultuuris räägitakse inimhinge püsimajäämisest pärast lihaliku keha surma. Nendes kultuurides peetase ka võimalikuks hinge naasmist teispoolsusest meid kummitama. Viiratuslikke vaime olevat nähtud kogu tsivilisatsiooni ajaloo jooksul. Kõige põhjalikumalt uuritud teooria kohaselt peetakse viirastusi justkui emotsionaalsetest sündmustest tekkinud võnkumisteks, mis on salvestunud mõne paikkonna elektriväljale. Vahetu surmakogemus Tänu tänapäeva meditsiini imedele on inimesi tagasi toodud sealt, mis mõne aja eest tundus viimse piirina. Peale seda on inimestel palju huvitavat rääkida. Vahetu surmakogemuse staadiumid on kirjelduste põhjal üsna püsivad: kehast lahkumine, valu ja ärevuse puudumine, tunne, nagu veetaks sind valguse poole, imekauni maa nägemus, kohtumine inimestega, valik ning kehasse naasmine. Peale vahetut surmakogemust pole inimesel enam surmahirmu ning ta on positiivsemalt häälestatud
puudumisest. Keskme ja tähenduse kaotanud maailmas on inimene iseendast ja kaasinimestest võõrandunud. Ta seisab väljaspool ühiskonda ja ajalugu, silmitsi elu põhiküsimustega, millele pole vastust (1, 348). Absurditeater hülgab otsustavalt draama traditsioonilised väljendusvahendid: ei jutusta lugusid, puudub konflikt, karakter laguneb, tegevus hääbub. Tegemist on seisunditeatriga, kus inimese sisemine reaalsus tema hüljatus, üksindus, hääbumine, surmakogemus jne kehastub lavalistes kujundites. Lugeja-vaataja ülesandeks pole mitte jälgida intriigi kulgu ega süveneda tegelaste psüühikasse, vaid panna üksikkujundeist kokku terviklik pilt ning tabada selle tähendus (1, 348). Terminit ,,absurd" kasutatakse mitmete noorte näitekirjanike puhul, kes töötasid Euroopas 1950. aastatel. Nad jagasid oma erilisi arvamusi inimkonna olukorra kohta universumis ning lõid uue draamastiili, et anda edasi oma viha, eesmärgipuudust ja meeleheidet
3. Vadrajaana butism teemad sõiduk. budistlik tatrism(Butistlik müstika). Peab kõige kiiremaks teeks valgustus seisundiks.Vodhi-seisund, et sinna jõuda peab tegema palju erinevaid harjutusi.Pühad tekstid tantra. Inimesed kes ei ole tantristid need ei saa harjutustest aru.Mantrate kordamine ,,on mane padwe hum". Harjutused: Jooga, visuaalsed abivahendid(mandalad), rituaalsete pillide kasutamie, guru ja õpilase suhe, surmakogemus. 4. Lamaism ehk Tiibeti budism Pärineb tiibetist. Erineb: Usk laamade reinkavnatsiooni(uuesti sündi). Laama Kõrgeim õpetaja, peab vastama kindlatele nõuetele(pühades testides kirjas). Usutakse kadunud püha kirjade taastamisse meistrite(tertõön- aarde leida) poolt. Tertönnid tegelevad Buda salajaste õpetuste leidmissega, tekstist. Budda võib ilmuda inimkujul. Kannavad palvelippe kaasas. On palve rattad ka, või palveveskid. Tsam-tantsu vaatamine
puudumist. Keskme ja tähenduse kaotanud maailmas on inimene iseendast ja kaasinimestest võõrandunud, seistes väljaspool ühiskonda ja ajalugu, silmitsi elu vastuseta põhiküsimustega. Absurditeater hülgab otsustavalt draama traditsioonilised väljendusvahendid: ei jutustata lugusid, puudub konflikt, karakter laguneb, tegevus hääbub. See on seisunditeater inimese sisemine reaalsus (hüljatus, üksindus, hääbumine, surmakogemus jne) kehastub lavalistes kujundeis. Lugeja-vaataja ülesanne pole mitte jälgida intriigi kulgu ega süveneda tegelaste psüühikasse, vaid panna üksikkujundeist kokku terve pilt ja tabada selle tähendus, mis reeglina pole ühemõtteliselt sõnastatav. Tänu kaugeleminevatele vormikatsetustele mõjus absurditeater traditsioonilise teatri eitusena ehk antiteatrina. Absurditeater alustas Prantsuse väikelavadel, kuni 1960ndate läbimurdeni.
Isa oli vasetööstuses ning liikus talupidamisest hoopis uude valdkonda, mis tähendas, et Lutheril oli võimalik omandada hea haridus. Erfurti kloostris õpib seitset vabat kunsti. Temast saab munk, sest elab läbi pöördumise, mis on lihtsalt šokielamus – ta liigub ühest linnast teise, satub äikesetormi kätte ning ühtäkki kardab oma elu eest. Selles olukorras ta tunneb, et peab astuma kristluse kohtunikutooli ette, sellises hingelises seisundis ei olnud ta valmis seda tegema, surmakogemus oli vahetu, mistõttu tundis, et peab end ette valmistama, et kristluse kohtu ette astuda. Sellele järgneb ka reformatoorne avastus, kus ta jõuab reformatsioonis kinnitunud õpetusliku tuumani. 1507. a kevadel pühitsetakse Erfurti toomkirikus preestriks, misjärel asub õppima teoloogiat. Juba 1511. aastast hakkab ka ise loenguid pidama Johannes von Satupitzi algatusel. 1512. a lähebki Luther doktorantuuri. Ühtaegu on ta nii preester kui
annaabi.ee 
