◦Ivan Orava lood ◦„Rehepapp ehk November“ ◦„Mees, kes teadis ussisõnu“ ◦„Kaka ja kevad“ ◦„Kaelkirjak“ „Rehepapp ehk November“ ◦Ilmumise aasta ◦Edukus ◦Raamatu internatsionaalsus ◦Mängufilm Tegelased ◦Rehepapp Sander ◦Räägu Rein ◦Räägu Liina ◦Kupja – Hans ◦Jaan ◦ Õuna – Endel ◦ Joosep ◦ Luise ◦ Ints ◦ Imbi ja Ärni Olulisemad kohad raamatus ◦Räägu Liina ostab mõisapreili surikleidi ◦Hans näeb noort parunessi ◦Katku saabumine külasse ◦Hans teeb lumest krati TEOSE SÕNUM Eestlased on lollid, ahned, silmakirjalikud ja õelad, kuid leidub ka erandeid Teose struktuur ja hinnang ◦Loogiline järjestus ◦Lihtne jälgida ◦Mulle väga meeldis TÄNAN KUULAMAST !
Rehepapp Andres Kivirähk 1) Koera Kaarel küsis rehepappilt aka Sandrilt nõu, et mida teha oma seepi söönud sulase Jaaniga. 2) Räägu Reinu tütar Liina vahetas oma hõbeprossi Luisega parunessi tagant varastaud surikleidi vastu. Õhtul pärisid hingedepäeva puhul küll tulnud hinged selle kadumise kohta ja tüdruk valetas. 3) Aidamees Oskari kratt oli mässama hakanud, nii et mees käskis tal leivast redel ehitada ja pani hiljem põlema. Ta ehitas endale uue krati, aga pettis Vanapaganat andes talle hinge vastu 3 tilga vere asemel 3 tilka punasesõstramahla. 4) Kui kilter oli oma perega kirikus, kasutas Räägu Rein juhust ja võlus end võlupudru abil
küsimusi ja Õuna-Endel ei saanud küsimustest aru ega osanud korralikult ilma ropendamiseta vastata. Kõige humoorikam osa raamatus oli minu meelest see, kuidas Rehe-Sander päästis kiltri põrgusse minemast. Räägu-Rein oli tuulispasana kiltrit räsinud ja Lembitu hingelooma lömastanud. Räägu-Rein tegi seda lihtsal põhjusel, ta arvas, et Lembit oli varastanud tema hõbeprossi, kuigi tegelikult andis hõbeprossi ära Liina toatüdruk Luisele ühe vana parunessi surikleidi eest. Rehepapp andis kiltrile hernesuppi, kilter sõi selle suurte valude käes vaevaga ära. Siis oodati mõni hetk. Kilter peeretas, oli kuulda ukse kiuksumist. Kurat tassis peeretuse kiltri hinge asemel põrgusse. Ja kilter sain rahulikult Peetruse ukse taha minna. Kõige iroonilisem kuidas sulane Jaan mõisa sahvris seepi söömas käis arvates, et see on idamaade maiusroog, ning pärast kõhuvalus vaevles. Jaan oli harimatu ja rumal.
Igale peatükile vastab üks kuupäev ehk esimene peatükk on esimene november, teine peatükk teine november jne. Raamat algab sellega, et sulane Jaan on maas ja valmis surema. Tuppa astub Rehepapp ja saab teada, et piinleja on seepi söönud. Ta annab paar õpetussõna ning riidleb kõvasti, et pole mõtet kõiki mõisas olevaid asju suhu toppida ning läheb minema. Edasi hakkab raamat minema järjest põnevamaks. Räägu Liina ostab Luiselt endale vana parunessi musta surikleidi ja annab tüdrukule vastutasuks hõbeprossi. Räägu Rein hakkab hõbeprossi kadumises kahtlustama Kiltrit ja neil tekib sõda. Kasutatakse võlukunsti ja lõpuks suudab Rein Kiltri surmata. Paraku, aga prossi Kiltri käes ei ole ja Rein ei suuda seda uskuda. Koera Kaarel leiab metsast halltõve. Kuigi ta teab, et tõbede hüüetele ei tohi vastata, suudab halltõbi mehe üle kavaldada. Mees ronib puu otsa ja jääb ootama hetke, mil tõbi ära läheb
mõnda aega ,,Postimehe" toimetuse liikmeks ning tegutsenud hiljem vabakutselise kirjanikuna ning tõlkijana. Elu lõpuperioodil elas luuletaja väga tagasihoidlikult ja vaikselt oma kodus ega tahtnud, et teda tülitataks. Anna Haava oma 90 nendal sünnipäeval Anna Haava ei olnud abielus. Seetõttu tahtis ta ka juba siit ilmast lahkununa välja näha kui Kristuse pruut. "Nii lasi ta juba aasta enne surma valmis õmmelda valge surikleidi. Seda ta passis endale selga ja uuris, et kõik oleks nii, nagu tema oma lõpul sobivaks pidas." 1957. aasta märtsi algul tekkis tal halvatus. Aga ta oli halvatuna voodis kõigest kümme päeva, siis ta suri. Anna Haava suri 13. märtsil 1957 ning on maetud Tartu Raadi kalmistule. Poetessi lähedane tuttav Meeta Haldre mäletab, et Anna Haava üks viimseid soove enne surma oli, et eesti rahvas elaks üksteisega rahus ja andeksandmises ning jumalakartuses.
Andrus Kivirähk "Rehepapp" Tegelased:Rehe-Sander e. Rehepapp, nõid, kubjas Hans, Räägu Rein ja Liina, sulane Jaan, Koera-Kaarel, Õuna Endel, vana Moosel, Muna Ott, Luise, Vanapagan, Imbi ja Ärni, Aida Oskar Sisust: Algus: Koera Kaarli sulane Jaan sööb mõisast varastatud seepi, kutsutakse rehepapp, et ta Jaani raviks. Liina ostab Luiselt vana parunessi surikleidi ja maksab selle eest pere varandusest võetud hõbeprossiga. Rein kahtlustab kohe mõisamehi, kiltrit ning läheb kohe kiltri juurde ning surmab ta. Kaarel oli hädas halltõvega ning rehepapp soovitas tal haiguse vastu viina võtta, ning Kaarel hakkas iga päev kõrtsis käima, et mitte uuesti haigeks jääda. Külla tuleb katk ja kõik olid hirmul, kuid tänu rehepapi kavalusele, saadakse ka katkust jagu. Kubjas Hans armub mõisapreilisse
annaabi.ee 
