7. RASEDUSKUU 7. raseduskuul hakkab tekkima rasvapolster, juuksed ja küüned on küllalt pikad. Liigutused võivad olla nähtavad ka ilma kõhtu katsumata. Laps kaalub nüüd ligi kilo ja on 30 cm pikk. Selles vanuses ei erine loode väliselt ajalisest lapsest, aga et elundid pole valmis iseseisvaks tööks. Sellel ajal sündinud enneaegsed lapsed on võimelised ellu jääma väga heal erihooldusel. 8. RASEDUSKUU 8. raseduskuul on lapsel puudu veel rasvkudet ja kopsus surfaktanti, muidu oleks ta sündimiseks valmis. Laps poksib ema järsult ja kõvasti. Kui kõhule lähendada hele valgusallikas, näeb laps seda läbi emaka punase kumana (Liivamägi 1995: 26). Loode on umbes 40 cm pikkune ning kaalub umbes 1,8 kg. Nahaalune rasvkude lisandub kiiresti ning ta muutub üha ümaramaks. Tavaliselt on ta selleks ajaks keeranud pea juba allapoole (Lember, Uriko, Mets jt: 32). 9. RASEDUSKUU 9. raseduskuul laskub lapse pea vaagnasse ehk pea fikseerub (Liivamägi 1995: 27)
Surfaktandid on ained, mis vähendavad vedeliku pindpinevust teise faasi suhtes. Nii vähendavad nad ka pinnaenergiat, sest pinnaenergia sõltub pindpinevusest. Seeläbi võib disp. faasi eripind kasvada e. võib moodustuda stabiilne kolloid. Nii läheb benseen vees ilma surfaktandita kokku, sest benseen on hüdrofoobne ja seega üritab oma pinda vähendada. Teisisõnu, benseeni kolloid vees poleks ilma surfaktandita stabiilne. Kui aga lisada surfaktanti, siis väheneb benseeni pinnaenergia ja seega on ta võimeline olema ka olukorras, kus tema pind on suurem (kolloidina). Surfaktandid on enamasti amfifiilsed ained e. neil on hüdrofoobne ja hüdrofiilne osa. Surfaktandid on näiteks seebid. Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott 3
protseduuri teostamisel mõõdukat aspireerimist. Sarnased põhimõtted kehtivad ka intubeeritud laste aspireerimisel. Õde peab oskama hinnata aspireerimise vajadust (tavaliselt aspireeritakse 2-4 tunni möödudes). Rutiinne aspireerimine iga 2-4 tunni järel on vaieldav, selle sageduse määrab sekreedi hulk hingamisteedes. Liigsage aspireerimine, eriti enneaegsetel vastsündinutel, inaktiveerib surfaktanti, kuid samas liiga pikkade aspireerimise vahede korral võivad kuivanud limakorgid topistada intubatsioonitoru ja hingamisteed (Howard 1994, Matilainen 2001). Intubeeritud lapse aspireerimise ajal peab õde järgima a- ja antiseptika reegleid ning andma lapsele lisahapnikku (tõstma FiO2), et vältida protseduuriaegset hüpoksiat ja/või bradükardiat. Aspireerimiseks vajalikud vahendid: 5-ml süstal, mittesteriilsed ja steriilsed kindad,
) LaPlace jõud väljendab rõhku. Vedelikumullisisene rõhk P= 2x T/r, kus T on pindpinevus ja r on mulli raadius. Väikestes mullides ja ka väikestes alveoolides seega peaks olema suurem rõhk, kui vedelik on sama pindpinevusega. Vedelik alveoolide seintes põhjustab pindpinevust,mis vähendab kopsude venimisvõimet. Surfaktant vähendab kohesiivseid jõude veemolekulide vahel. Väiksematel alveoolidel on rohkem surfaktanti, nii et nende pindpinevus on väiksem kui suurtes alveoolides- see aitab eri suurusega alveoolides rõhku ühtlustada. Kopsude venitatavus e compliance- ruumala muut rõhu muudu kohta . Venitatavus on elastse takistuse pöördvärtus, mis kujuneb kopsude ja rindkere venitatavuse koosmõjul. Sügaval sissehingamisel piiravad venitatavust kopsud, sügaval väljahingamisel rinnakorv. 1/(Cth+l)=1/Cth+ 1/Cl
annaabi.ee 
