naiste ja meeste seisund ühiskonnas, võimalused ja vabadus oma elu korraldada; majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks (toit, raha, eluase, riigi poliitika). Suremus Suremus on surmajuhtude esinemine mingi piirkonna rahvastikus või selle osas(või ka mingis perekonnas). Suremust iseloomustavad demograafiliste näitajate seas surmajuhtude arv mingis ajavahemikus (tavaliselt aastas) ning suremuskordajad, sealhulgas suremuse üldkordaja. Suremust põhjustavad: vaesus; halb tervisehoiukorraldus; arstiabi kehv kättesaadavus; ebaterve eluviis; Surma põhjused olenevad inimese vanusest. Lapseiga on tänapäevani suhteliselt ohtlik.
Sündimust iseloomustavad demograafiliste näitajate seas sündide arv ja elussündide arv mingis ajavahemikus (tavaliselt aastas) ning sündimuskordajad, sealhulgas sündimuse üldkordaja(sündide arv tuhande elaniku kohta, väljendatakse promillides). Suremus- on surmajuhtude esinemine mingi piirkonna rahvastikus või selle osas. Suremust iseloomustavad demograafiliste näitajate seas surmajuhtude arv mingis ajavahemikus (tavaliselt aastas) ning suremuskordajad, sealhulgas suremuse üldkordaja( surmade arv tuhande elaniku kohta, väljendatakse promillides). Loomulik iive- on teatud piirkonna sünni- ja surmajuhtude arvu vahe, st elussündide arvu ja surmajuhtude arvu vahe. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis- ühiskonnas elavad koos eri vanuses inimesed, kuid mitte kiki pole ühepalju. Kõige üldisemalt jaotatakse inimesed vanuse järgi kolmeks: lapsed(0-14), tööealised(15-74), eakas (75+). Migratsioon-ehk ränne, inimeste alalise elukoha vahetus
keskkonnas elavate ja seda omalt poolt mõjutavate erinevate organismide paljusus · Liigirikkus on teatud ala liikide mitmekesisus · Liigierisus näitab kuidas antud ala isendite koguarv jaotub erinevate liikide vahel · Sündimus sündide esinemine mingi piirkonna rahvastikus · Immigratsioon sisseränne, inimeste ränne ühest riigist teise · Suremust iseloomustavad demograafiliste näitajate seas surmajuhtude arv mingis ajavahemikus (tavaliselt aastas) ning suremuskordajad · Emigratsioon väljaränne ühest riigist teise · Vanusepüramiid on populatsiooni vanuselise koosseisu graafiline kujutis · Elumus on mingi taksoni isendite määr kas pärast kahjustavate tegurite toimet või pärast mingit ajavahemikku · Populatsioonilained on populatsiooni arvukuse suured kõikumised keskmise taseme ümber keskkonnategurite ja populatsioonisisese regulatsiooni koosmõjul · Keskkonnamahutavus on populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab
718.379 26.338 407 8 Liibanon 4.224.000 10.452 404 9 Holland 16.760.000 41.526 404 10 Iisrael 7.697.600 20.770 371 Rahvastikku iseloomustavad näitajad Rahvaarv ja selle muutumine Majandusarengu tase, elutase 5 Demograafiliste protsesside intensiivsus: sündimuskordajad, suremuskordajad, loomulik iive, abielude arv Rahvastiku paiknemine ja tihedus, linnastumine, ränne Soolis-vanuseline koosseis ja perekonnaseis Rahvastiku kirjaoskus Rahvastiku rassiline, keeleline, etniline ja usuline koosseis Inimtegevuse mõju keskkonnale 6 Igasugune inimtegevus ettevõtluses ja kodumajapidamistes on ühel või teisel viisil keskkonda mõjutav
Tervist mõjutavad tegurid Elustiil Tervis, kui teatud tase, milleni indiviid või teatud grupp inimesi on võimeline realiseerima oma püüdlusi ja rahuldama vajadusi ning muutma ja tulema toime keskkonnaga (WHO,1980). - Millisesse gruppi me kuulume või tahame kuuluda? - Kultuuriline või sotsiaalne taust - Shinkoff ja Phillips aastast 2000 on tõestanud, et varajase lapseea areng kujundab elustiili väärtused ja selle tervise. - Käitumine ja suremuskordajad (longituuduuring 7000 uuritavat ja 10 aastat, teadlased: Belloc, Breston,Enstrom) tervist ja elujõudu mõjutab 7 olulist käitumist 1) Piisav ööuni 7-8 tundi 2) Hommikune söömine ja iga päev 3) Mittesuitsetamine 4) Väljaspool toidukordi mitte söömine 5) Tervislik kehakaal (kehamassiindeks) 6) Alkoholi mõõdukas või mittetarbimine 7) Regulaarne kehaline aktiivsus (vähemalt 5 x nädalas, 30 minutit päevas)
keskkonnas elavate ja seda omalt poolt mõjutavate erinevate organismide paljusus Liigirikkus on teatud ala liikide mitmekesisus Liigierisus näitab kuidas antud ala isendite koguarv jaotub erinevate liikide vahel Sündimus sündide esinemine mingi piirkonna rahvastikus Immigratsioon sisseränne, inimeste ränne ühest riigist teise Suremust iseloomustavad demograafiliste näitajate seas surmajuhtude arv mingis ajavahemikus (tavaliselt aastas) ning suremuskordajad Emigratsioon väljaränne ühest riigist teise Vanusepüramiid on populatsiooni vanuselise koosseisu graafiline kujutis Elumus on mingi taksoni isendite määr kas pärast kahjustavate tegurite toimet või pärast mingit ajavahemikku Populatsioonilained on populatsiooni arvukuse suured kõikumised keskmise taseme ümber keskkonnategurite ja populatsioonisisese regulatsiooni koosmõjul
Seejärel eestlaste üldarv hakkas kasvama ja saavutas maksimumi 1991.a. Seejärel eestlaste üldarv on hakanud vähenema. Peamiseks põhjuseks on sündimuse vähenemine.6. Eestlaste osakaal rahvastikust oli kõige suurem enne sõda. Seejärel antud näitaja kahanes kuni 1989.aastani ja seejärel hakkas jälle suurenema. Rahvaarvu muutumist iseloomustavad näitajad.Rahvaarv muutub pidevalt. Nende protsesside iseloomustamiseks kasutab statistika rida erinevaid näitajaid: - sündimuskordajad- suremuskordajad- loomuliku iibe kordaja- sisserände kordaja - väljarände kordaja- rände saldo Sündimuskordajad omakorda liigitatakse järgmiselt: - üldine sündimuskordaja- sündimuse vanuskordajad- summaarne sündimuskordaja Üldine sündimuskordaja arvutatakse järgmiselt: aasta jooksul sünnitatud laste arv jagatakse aastakeskmise rahvaarvuga ja korrutatakse 1000-ga.Sündimuse vanuskordajad arvutatakse kas vanusaasta või viieaastase vanusrühma kohta.