d) Võrreldes sama regiooni riikidega on Austraalia oodatav keskmine eluiga (mehed ja naised kokku) kõige kõrgem (82). Sellele järgeb Uus-Meremaa 81- ga. Kõige madalam oodatav keskmine eluiga meestel ja naistel kokku on selles regioonis Naurus (60). Nii meeste kui ka naiste oodatav keskmine eluiga on Austraalias kõige kõrgem. Kõige madalam meeste osas on Naurus (57) jällegi ning naiste osas ka Nauru (63). Suremusi on selles regioonis kõige rohkem Paapua Uus-Guineas (10 tuhande inimese kohta) ja kõige vähem suremusi on mitmes riigis: Mikroneesia Liiduriigid, Guam, Uus-Kaledoonia, Samoa ja Vanuatu. Nendes riikides on suremuseks 5. Keskmiseks suremuseks selles regioonis on 7. Imikute suremuse keskmiseks selles regioonis on 20. Austraalias ei ole tõsiseid probleeme AIDS'iga. Selle protsent on 0.2. 5
Peresõbralik riik Antud teemablokis olid enamus eesmärgid vajalikud ja mõistlikud, kuid oli ka neid,mis ei tundunud reaalsed. Alustuseks siis kodusünnituse seadustamine. Isegi kui pole vastunäidustusi, haiglas oleks ikkagi kindlam, sünnitust ei saa ette prognoosida kui lihtsasti kujunevaks. Sellest on kirjutatud ka palju ,et Naistearstide Liit ei olnud sellega nõus, kuna on olnud nii ema kui lapse suremusi koduses sünnituses. Arstidele oleks see kindlasti lisavastuse võtmine usun,et ei olda sellega nõus. Huvihariduse edendamise kohapealt olen täiesti nõus, et võiks olla toetus, kuna huviringid on kallid ja kui mitmesse oma last kaasata on väljaminek suhteliselt suur. Mõnigi lapsevanem ei ole suuteline oma last selles toetama. Pere ja tööelu ühitamise võimalused on eestis ilmselgelt läbi mõtlemata. Ettevõtteid peaks rohkem
SAMBIA, TSIILI, MEHHIKO, INDONEESIA, ALZEERIA 1.ÜLDISELOOMUSTUS Saime ressursirikkad, kuid vaesed riigid. Need riigid asuvad kõik lõunapoolkeral. Riigid on rikkad erinevate rauamaakide poolest. Näiteks Sambias leidub kulda, hõbedat ja vaske, Alzeerias leidub aga uraani. Mehhikos leidub Sambiale sarnaselt hõbedat. Idoneesias aga kulda, nikklit, ja vaske. 2.ARENGUTASEME NÄITAJAD Arengu taseme näitajaid on erinevaid. Meie uurisime inimeste keskmist eluiga, SKT, suremusi, sündimusi, inimikusuremusi ja laste arvu naise kohta. Samuti uurisime erinevaid põllumajandus, tööstus ja teenindussektorite kaalu ühiskonna majanduses. Lisaks otsisime nende riikide inimarengu, õnne ja Gini indekseid. 2.1.KESKMINE OODATAV ELUIGA Joonis 1 Keskmine oodatav eluiga on kõigis viies riigis kolmekümne aasta jooksul tõusnud. 1980. aastal oli kõige kõrgem keskmine oodatav eluiga Alzeerias, 2015. aastal aga Tšiilis
Ladina-Ameerikas. Kogu rahvastikust 24,9% moodustavad alla 15-aastased, 64,5% moodustavad 15- kuni 65-aastased ning 10,6% üle 65-aastased. Rahvastik on vananemas, sest varasemalt on olnud alla 15-aastaseid rohkem ning üle 65-aastased vähem. Sellest saab järeldada ka, et riik kuulub arenenud riikide hulka. Meeste keskmine eluiga on 73,9 aastat ja naistel 80,5 aastat. See on kõrgem kui Eestis (vastavalt 68,3 ja 79,2 aastat). Sündimuste hulk on keskmiselt 17,34 1000 inimese kohta. Suremusi on 7,36 1000 inimese kohta. Imikusuremusi on keskmiselt 10,52 1000 sünnituse kohta. Uurides perioodi 2004-2012, on näha, et sündimuste hulk on vähenenud ning suremuste hulk suurenenud, kuid suure rahvaarvu tõttu on muutused 1000 inimese kohta peaaegu märkamatud. Suurem osa rahvastikust on koondunud riigi idakaldale, kuna seal on hea ligipääs kaubandusele. Samuti on maa sobivam elamiseks ning põllumajandusega tegelemiseks, sest on tasasem ning sobivama kliimaga
veetemperatuuriga Peipsis ulatuslikud veeõitsengud, kohatine (lokaalne) hapnikupuudus ja kalade suremine. Viimase 50 aasta jooksul on järves korduvalt - veetemperatuur kõrge (26-28 ºC) ning samal ajal esines sinivetikate massilist õitsengut. Kui varasemalt kannatasid põhiliselt jaheda vee liigid nagu tint, siis viimaste kalade suremiste ajal olid oluliselt mõjutatud eelkõige põhjaelulised liigid (kiisk), kuna põhjas tekkis hapnikupuudus. Viimaseid kalade (kiisa) suviseid suremusi võimendas intensiivne suvine mõrrapüük järvel. Peipsi kalakoosluses on toimunud oluline nihe puhta- ja külmaveelistelt kaladelt (tint, rääbis, siig, luts) koha ja latika domineerimise suunas, kes eelistavad kõrge toitelisusega, sooja ja sogast vett. Peipsi siia ja rääbisevarude muutusi on mõjutanud kliima soojenemisest tingitud muutused nende liikide kudemistingimustes, tindi puhul on muutused seotud ka
annaabi.ee 
