Iga osaleja kõneleb armastusest Enamik ei mõista, et lähtub kitsast isiklikust kogemusest Ainult Sokrates (või tema õpetaja preestrinna Diotima) näeb üldist 8 Samas isiklik lugu võib avada veel midagi, nagu näitab Alkibiadese lugu Sokratese Diotima kõne: Armastus tähendab, et x ihaldab y Ihaldamise ja omamise vahekord Armastus ja surematusetaotlus Armastus ja ilu (hüve): · kui x armastab y, siis y on "ilus" · x armastab y's ilu, ei midagi muud · igas tervikinimeses on ka inetust · seega armastatakse konkreetseid ilusaid omadusi, mitte inimest kui tervikut 2. Apostel Paulus Jumala armust. Pauluse armastusekäsituse ühiskondlik- poliitilised tagajärjed Apostel Pauluse (?-64/67) "agape" (arm) Piibli "armastus" = kr k "agape" (vs. eros, philia)
"Eneseväljenduse" ja "enesetruuduse" ideaal uus dimensioon aule. Romantilise kunstniku (boheemlase) "aukoodeks" vs filistinism. Ühiskonna nimel suremine: Individuaalne au seotud isamaa-armastusega, seega kollektiivse auga. Au saab omandada eeskätt sõjas. Armastus 1. Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis) Armastus tähendab, et x ihaldab y Ihaldamise ja omamise vahekord Armastus ja surematusetaotlus Armastus ja ilu (hüve) a. kui x armastab y, siis y on "ilus" b. x armastab y's ilu, ei midagi muud c. igas tervikinimeses on ka inetust d. seega armastatakse konkreetseid ilusaid omadusi, mitte inimest kui tervikut Seksuaalne armastus (keha ilule suunatud. Tuleb armastada kõiki ilusaid kehasid. Veel parem inimhingi, veel parem seadusi, tavasid, kombeid) ja sokraatiline armastus.
mööduv. Tegelikult ihaldame hingede ühinemist ehk lõplikku terviklikkuse taastamist. Kui see ka oleks võimalik, siis muutuksime liikumisvõimetuks, ei suudaks eksisteerida siin maailmas. See on saavutamatu tahe ja hingepiin. · Sokratese (Diotima) kõne armastus tähendab, et x ihaldab y. Ihaldamise ja omamise vahekord. Ihaldame alati seda, mida me ei oma, ja seda, mida omame, ei ihalda ega ka armasta. Armastus ja surematusetaotlus: inimesed püüdlevad surematuse poole ja ainus võimalus selleks ongi soo jätkamine, selleks on vaja omada teist inimest ehk on vaja ühinemise taotlemist. Armastuse aluseks on ilu (hüve). Kui üks armastab teist, siis peab ta teda ilusaks ja seda ta armastabki, mitte midagi muud. Me ei armasta inimest kui sellist, vaid üksnes ilusaid omadusi (kõigis on midagi inetut). Sokrates ütleb, et sellisest armastusest tuleb kõrgemale tõusta