Ta elab armastuse ja iha nimel. Kas inimese suurimat kirge võib eneseteostusena käsitleda? Arvan, et võib. Elult tuleb võtta, mida võtta annab. Võõrvõimu alluvuses piineldes otsib inimene endale lohutust. Armastusest otsib inimene endale lohutust. Armastusest otsib ta tunnete ergastamist ja üritab vältida emotsionaalsuse tuhmumist. Inimene ise võib avastada kindla usu endasse. Ühelgi teisel surelikul ei ole õigust indiviidi sisemaailma määratleda. Eneseusk ja -teostus lähtuvad inimese andekusest leida endas soov olla MINA ISE. Enesekindlus helgestab tulevikku, eneseteostus vabastab hinge.
võrgutaja, naeru armastav jumalanna kes naeris magusalt või pilkavalt kõiki kes ta võludele alistusid, vastupandamatu jumalanna, kes röövis aru isegi tarkade peast. Zeusi ja Dione tütar, kuid ,,Iliases" mainitakse, et ta sündis merevahust. Roomased kirjutasid, et Venusega kaaseb ilu.Ilma temata polnud kuskil rõõmu ega armastus. Aphroditel oli ka teine külg. Kahvatumaks käid ta Iliases, kui kirjutati palju kangelaste lahingutest.Seal on Aphrodite malbe, jõuetu olend, keda surelikul polnud vaja karta.Hilisemates poeemides kujutatakse teda tavaliselt õelana, kes kuritarvitab oma hukutavat mõju inimeste üle. Enamikus müütides on ta abikaasaks Hephaistos, inetu lombakas sepatööjumal. 9. Hermes (Mercurius). Hermes oli meeldiv ja kärmas. Kandis jalas tiivulisi sandaale, tiivad ehtisid tema madalapõhjalist kübarat ja võlukeppi.Ta oli Zeusi käskjalg, kes lendas käsku täitma sama kiiresti kui mõte. Kõigist jumalaist oli ta nutikaim ja kavalaim.Ta oli ka
Selle peale ütles Herakles talle nii: "Miks ka mitte siin pikemalt puhata, aga ma keeraksin oma lõvinaha rulli ja paneksin selle endale õlatoeks." Pika mõtlemisega Atlas võttis omateada hetkeks taevavõlvi turjale, aga Herakles korjas õunad üles ja läks oma teed. 12. Tuli laskuda allmaailma ja tuua sealt elusana põrgukoer Kerberos. See ülesanne oli kõige raskem, sest Hadese riiki on kerge minna, aga tagasiteed pole sealt ühelgi surelikul. Surnute riigi valitseja Hadese ehk Plutoni ette pääsemiseks tuli esmalt jutule saada paadimees Charoniga, kes ühe obooli eest vedas siia tulnuid üle Acheroni jõe. Teisel kaldal valvaski Hadese riigi väravaid Kerberos mitme peaga ja väänlevaist madudest ümbritsetud elukas. Ta laskis kõik väravast sisse, kuid välja ei lubanud kedagi. Hades pani imeks, mida tema vennapojal (Zeus oli ju Hadese vend) nii vara allmaailma asja on
Tema pole ka teie sünnis süüdi, teil on omad vanemad. Ja see joobnud inimeste igavene inimene... Kust meie teame, on inimene igavene või mitte! Need kõik on ainult suured sõnad ja tarvilikud neile, kes midagi ei tee. Sest kuis võib nii suurte sõnade juurest tegudele asuda! Iga tegu tundub nende kõrval nii tühisena, et ei maksa midagi teha. Las olla parem nagu on ja räägime purjus peaga suuri sõnu edasi. Ei ole mõtet sureliku heaks näppugi liigutada, kui inimene on igavene. Surelikul võime sandarmi saabastega tallata, kui igavene kõnnib jumala kaenlas. Milleks uskuda ja armastada tegudega surelikku, kui me sõnadega võime uskuda ja armastada igavest! Eks ole nõnda? Pealegi on see viimane palju kergem kui esimene. Rüüpad klaasist ja usud ning armastad. Sureliku häda ja viletsus, see on hoopis teine asi, hoopis teine. Seda on raske uskuda, veel raskem armastada, palju raskem." Aga Indrek tundis, et Koovi sõnad olid temale praegu võõrad
annaabi.ee 
