kasutatakse hauakirjana). Need kujutavad portreid konkreetsetest inimestest, kes enamikus on maetud Harala kalmistule. Inimeste elulood annavad ülevaate eesti rahva saatusest 20. sajandil. Enamikku Traadi lühiproosat ja romaane võib lugeda kui ajalookroonikat, sest autor on nende kirjutamisel lühtunud arhiiviürikutest, dokumentidest, perekondlikest, pärimustest. GARANTIID Keset kestendavaid tunde tundeöö aastatuhat, suletud surelikkusesse. Kõrk, etteantult pettunud õrnemas soos, pidades sõbraks puid, õhku ja taevast, poeb metsaonni leitnant Glahn: sügise ruske südamik asendab südame küpsust. Tööhobune, esindamata eesel, astub vaguralt vagu ? meelemuutuseta üksluises vihmasajus. KÜLMAKERKED Igas ajas on palju uksi. Vaimusilmaski ei avata kõiki. Unustus hõlmab iga kivi, kviitungit, geeni. Unustusse mattuvad aiad, unustus imbub taevasse, merre, unustus sööbib unustussegi. Üha pikenevat tee ? kuhu küll?
fantaasiad, mälestused segavad keskendumast) *füüsilised vaevused (pea- kõhu- või lihasvalu või seedeprobleemid) *viha, raev või ähvardamine (viha selle peale, keda peetakse süüdlaseks) *vältimiskäitumine (väldib mõtteid, situatsioone ja kohti, mis meenutavad toimunut) Nii lapse leinareaktsioon kui selle vältus on võrreldavad täiskasvanu omadega. Laste seas võib arengutempo olla erinev kuid kulg on laias laastus sama. Loeb ka see kuidas laps surelikkusesse suhtub. Kuni 6-aastased lapsed: *neile ei tohi rääkida nii, et nad saaksid selle kuidagi maagiliseks pöörata *nendega on oht, et nad hakkavad end süüdistama teise surmas *võib tulla äge reaktsioon *puudub sobiv sõnavara leina välendamiseks *laps väljendab end sel ajal mängu kaudu, soovitus minna loodusesse, joonistada või mängida liikumis- või rühmamänge 6-10. aastased lapsed: *mõistavad peaaegu et surm on pöördumatu *surma
· Sünnib kontrastist või mittevastavusest reaalsusele, tegelikule, täiuslikusele (pöörab tähelepanu puudujääkidele, kitsaskohtadele, vigadele · Oluline üllatus-/ootamatusmoment Traagiline kategooria · Inimliku kannatuse, mure ja allakäigu kujutamine, mis ei tulene mingist juhuslikust õnnetusest või ootamatusest, vaid on süüteo/eksimuse paratamatu tagajärg, vt ka suhtumine surelikkusesse. Tragöödia on erinevlat koomikast üldmõistetav · Üldinimlik ja kõikidele kultuuridele omane, kuid siiski oma spetsiifiliste eripäradega, nt Vana-Kreeka tragöödiad: a)moraalse tasandi konfliktid (nt Antigone) b) saatusega ettemääratu vs teadlikud teod (Oidipus) · Aristotelese mõte: tragöödia peab viima sisemise puhastumise ktarsiseni see sünnib siis kui tunneme kaasa laval olijatele. · Iga ajastu annab oma tsentri traagikale
annaabi.ee 
