Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"supluspiirkonda" - 6 õppematerjali

Ökoloogia ja keskonnakaitsetehnoloogia kontrolltöö nr2
20
pdf

Ökoloogia ja keskonnakaitsetehnoloogia kontrolltöö nr2

mitmesuguseid klooriühendeid vesinikperoksiidi kaaliumpermanganaati Kasutuskõlblikeks taandajateks (redutseerijateks) Vääveldioksiid Naatriumvesiniksulfaat Rauasoolad Seda tehnoloogiat kasutatakse peamiselt tootmisvete käitlusel Desinfitseerimisel hävitatakse patogeenseid või muul viisil ohtlikke mikroorganisme. Peamiselt kasutatakse desinfitseerimisel klooriühendeid. Varasemate arusaamade kohaselt arvati, et puhastatud reoveed võivad osutuda tervistkahjustavateks, kui nad satuvad supluspiirkonda. Seetõttu loeti desinfitseerimist vajalikuks vähemalt suplushooajal. Kloorimisel moodustuvad aga kantserogeensed või mutageensed klooriühendid, millest tekib suurem kahju kui bakteritest. Seetõttu on kaasajal reovee desinfitseerimisest loobutud. 7. Aktiivmudaprotsess Vastus: Aktiivmudaprotsess on reoveepuhastuses kõige laiemalt kasutatav biopuhastusprotsess. Eelpuhastatud ja sageli ka eelsetitatud reovesi juhitakse aeratsioonikambrisse (aerotanki), mis on protsessi tähtsaim osa

Ökoloogia → Ökoloogia ja...
167 allalaadimist
Ökoloogia ja keskonnakaitsetehnoloogia kontrolltöö nr2
40
pdf

Ökoloogia ja keskonnakaitsetehnoloogia kontrolltöö nr2

mitmesuguseid klooriühendeid vesinikperoksiidi kaaliumpermanganaati Kasutuskõlblikeks taandajateks (redutseerijateks) Vääveldioksiid Naatriumvesiniksulfaat Rauasoolad Seda tehnoloogiat kasutatakse peamiselt tootmisvete käitlusel Desinfitseerimisel hävitatakse patogeenseid või muul viisil ohtlikke mikroorganisme. Peamiselt kasutatakse desinfitseerimisel klooriühendeid. Varasemate arusaamade kohaselt arvati, et puhastatud reoveed võivad osutuda tervistkahjustavateks, kui nad satuvad supluspiirkonda. Seetõttu loeti desinfitseerimist vajalikuks vähemalt suplushooajal. Kloorimisel moodustuvad aga kantserogeensed või mutageensed klooriühendid, millest tekib suurem kahju kui bakteritest. Seetõttu on kaasajal reovee desinfitseerimisest loobutud. 7. Aktiivmudaprotsess Vastus: Aktiivmudaprotsess on reoveepuhastuses kõige laiemalt kasutatav biopuhastusprotsess.  Eelpuhastatud ja sageli ka eelsetitatud reovesi juhitakse aeratsioonikambrisse (aerotanki),

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkond
24 allalaadimist
Teise vaheeksami küsimuste vastused
37
doc

Teise vaheeksami küsimuste vastused

mitmesuguseid klooriühendeid vesinikperoksiidi kaaliumpermanganaati Kasutuskõlblikeks taandajateks (redutseerijateks) Vääveldioksiid Naatriumvesiniksulfaat Rauasoolad Seda tehnoloogiat kasutatakse peamiselt tootmisvete käitlusel Desinfitseerimisel hävitatakse patogeenseid või muul viisil ohtlikke mikroorganisme. Peamiselt kasutatakse desinfitseerimisel klooriühendeid. Varasemate arusaamade kohaselt arvati, et puhastatud reoveed võivad osutuda tervistkahjustavateks, kui nad satuvad supluspiirkonda. Seetõttu loeti desinfitseerimist vajalikuks vähemalt suplushooajal. Kloorimisel moodustuvad aga kantserogeensed või mutageensed klooriühendid, millest tekib suurem kahju kui bakteritest. Seetõttu on kaasajal reovee desinfitseerimisest loobutud. 8. Aktiivmudaprotsess Aktiivmudaprotsess on reoveepuhastuses kõige laiemalt kasutatav biopuhastusprotsess. Joon. 2.72. Aktiivmudaprotsess. - Eelpuhastatud ja sageli ka eelsetitatud reovesi juhitakse aeratsioonikambrisse

Ökoloogia → Ökoloogia ja...
74 allalaadimist
Ökoloogia ja keskkonnakaitse 2-kontrolltöö
20
docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse 2. kontrolltöö

Kasutuskõlblikeks taandajateks (redutseerijateks) on vääveldioksiid, naatriumvesiniksulfit ja rauasoolad. Nimetatud tehnoloogiat kasutatakse peamiselt tootmisvete käitlusel. Reovee desinfitseerimisel hävitatakse patogeenseid või muul viisil ohtlikke mikroorganisme. Peamiselt kasutatakse desinfitseerimisel klooriühendeid. Varasemate arusaamade kohaselt arvati, et puhastatud reoveed võivad osutuda tervistkahjustavateks, kui nad satuvad supluspiirkonda. Seetõttu loeti desinfitseerimist vajalikuks vähemalt suplushooajal. Kloorimisel moodustuvad aga kantserogeensed või mutageensed klooriühendid, millest tekib suurem kahju kui bakteritest. Seetõttu on kaasajal reovee desinfitseerimisest klooriga loobutud. 10. Aktiivmudaprotsess Aktiivmudaprotsess on reoveepuhastuses kõige laiemalt kasutatav biopuhastusprotsess. Eelpuhastatud ja sageli ka eelsetitatud reovesi juhitakse aeratsioonikambrisse (aerotanki), mis on protsessi tähtsaim osa

Ökoloogia → Ökoloogia ja...
90 allalaadimist
Konspekt 2 vaheeksami küsimused ja vastused
33
doc

Konspekt 2 vaheeksami küsimused ja vastused

Kasutuskõlblikeks taandajateks (redutseerijateks) on vääveldioksiid, naatriumvesiniksulfaat ja rauasoolad. Nimetatud tehnoloogiat kasutatakse peamiselt tootmisvete käitlusel. Reovee desinfitseerimisel hävitatakse patogeenseid või muul viisil ohtlikke mikroorganisme. Peamiselt kasutatakse desinfitseerimisel klooriühendeid. Varasemate arusaamade kohaselt arvati, et puhastatud reoveed võivad osutuda tervistkahjustavateks, kui nad satuvad supluspiirkonda. Seetõttu loeti desinfitseerimist vajalikuks vähemalt suplushooajal. Kloorimisel moodustuvad aga kantserogeensed või mutageensed klooriühendid, millest tekib suurem kahju kui bakteritest. Seetõttu on kaasajal reovee desinfitseerimisest loobutud. 8. Aktiivmudaprotsess Bioloogilised protsessid jagatakse aeroobseteks ja anaeroobseteks olenevalt sellest, kas keskkonnas on vaba hapniku või mitte. Lisaks jagatakse protsessid tehniliselt teostuselt kahte

Ökoloogia → Ökoloogia ja...
313 allalaadimist
Liikumispuuetega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel
56
docx

Liikumispuuetega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel

peale- ja mahasõidud ning kui kõnniteede ääred on kõrged. Linnas liikudes on eriti ohtlik ristmikke ületada kui ohutussaarel puuduvad peale- ja mahasõidud. Autoga sõites on vajalikud invaparkimisplatsid, mis asuvad sissepääsude juures. (Jõeäär, 2010) Seadusandlikult on reguleeritud ehituslikud normid. Nende seaduste alusel uurin Stroomi ranna ajutiste laudteede vastavust ja liikumispuuetega inimeste võimalusi neid kasutades pääseda ligi supluspiirkonda. 1.3.3. Liikumisvõimalused väljaspool siseruume Turvaliseks liiklemiseks väljaspool ühiskondlikke hooneid on vaja tagada neile turvaline keskkond, mis seisneb ratastoolis liikujale sobivate tingimuste loomises. Seda nii tänavatel, 13 parklates kui ka ühistranspordis. Selleks on kehtestatud ka seadusandlikult pinnavajadus väljaspool siseruume (vt Joonis 2). Joonis 2. Vajalikud tee laiused (Riigi Teataja, 2002)

Sotsioloogia → Sotsiaalteadused
21 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun