kahte tüüpi. Närvimürgid, mis peatavad signaali leviku ühel närvirakult teisele ning surm võib saabuda näiteks hingamislihaste krampide tõttu. Maksamürkide kahjustuste tunnuseks on nõrkus, kõhulahtisus ja külmavärinad. Kui joogivett võetakse Ülemistest, peab vett pidevalt kontrollima, et lahustunud mürgid läbi filtri inimesteni ei jõuaks. Nad suudavad kiiresti ja hulgaliselt paljunedes koguneda vee pinnakihti. Selline püreesupi sarnane õitsev vesi haiseb ja on suplejatele ebameeldiv, võivad tekida kublad ja nahk hakkab kihelema. Harvem on sellise vee joomine põhjustanud kariloomade hukku ( just troopikas) ja inimese haigestumist. Enamus soojalembesed, tõeline nuhtlus soojemates maades. Ukrainas Dnepri veehoidlas on nende hulk kuupmeetris kuni 2 kg ( Eestis mõnisada g). Soojades meredes on olnud vetikalaike, mille pindala on suurem kui Eesti. Enamik mikroskoopilised, kuid hulganisti koos võivad moodustada ka nähtavaid kogumikke
4.5 Mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale Inimesed otsest kahju ei saa. Pigem teeb järve regulaarne puhastamine ja hooldamine head, kuna on olnud olukordi, kus Harku järvel on olnud väga tugevad veeõitsengud. Vee läbipaistvus on seal kunagi olnud vaid 9 cm. Põhjuseks olid kunagised reoveepumplate rikked. Seal on planktonis palju organisme, kes tahavad kergesti lagunevat orgaanilist ainet ehk eesti keeles solki. Seega pidev seire ja puhastamine tagab hea veekvaliteedi, mis peaks suplejatele ja kalastjatele meeldima. Spaa ise pakub väga palju erinevaid võimalus ka kohalikud ise saaksid kasutada neid huvisi ja ei peaks kaugele trenni, jõusaali või ujulasse sõitma vaid kõik oleks ligidal olemas. Haabersti linnaosad 20 Kuna antud objekt asub Haaberstis ja sealses piirkonnas on viimasel ajal palju ehitatud
ning basseinide veele, kus kasutatakse kunstlikult tekitatud survepõhjavett, mis on pinna- ja põhjaveest eraldatud. § 3. Nõuded supluskoha asutamisele (1) Üldsusel on õigus teha kohalikule omavalitsusele ettepanekuid supluskohtade asutamiseks, kui kohalik omavalitsus on veekogu omanik või valdaja. (2) Veekogu või selle osa, mille äärde kavandatakse asutada supluskoht, peab vastavalt «Veeseaduse» (3) Supluskoht peab olema suplejatele ohutu, lauge, aukudeta, allikateta ja veekeeristeta ning vaba mudast ja ujumist segavast taimestikust. (5) Veesõidukeid tohib kasutada vastavalt «Veeseaduse» (6) Supluskoha asutamiseks peab selle omanik või valdaja vähemalt kaks kuud enne suplushooaja algust esitama Tervisekaitseinspektsioonile kirjaliku taotluse, kus on toodud lõikes 2 sätestatud suplusvee kvaliteedi näitajad. (7) Tervisekaitseinspektsioon otsustab supluskoha asutamise või sellest keeldumise 30 tööpäeva
annaabi.ee 
