(füsioloogiline ristlõik tunduvalt suurem lihase ristlõikest), kuid väikese liikumisulatusega. Lihased võivad kulgeda mööda ühest (uniartikulaarsed), kahest (biartikulaarsed) või mitmest (multiartikulaarsed) liigesest. Lihaste tööd (funktsioone) kirjeldatakse kui toimet liigestele (ja muudele luudevahelistele ühenditele) s.t. lihas võib painutada või sirutada, eemaldada või lähendada, proneerida või supineerida liigeses, millest ta möödub. NB! Lihas saab liigeses teostada vaid neid liikumisi, mis on antud liigeses võimalikud ja ainult ühele poole (st. näiteks kas ainult painutada või ainult sirutada!). Lihase toime määrab tema lõppkõõluse suund ja asend liigesetelgede suhtes - näiteks kui üks lihas möödub liigese frontaalteljest eestpoolt, siis ta painutab selles liigeses ettepoole, kui aga teise lihase lõppkõõlus teeb väikese kaare ja möödub samast teljest tagantpoolt, siis
Musculus supinator o: epicondylus lateralis humeri + crista musculi supinatoris ulnae i: raadiuse ülaosa f: supineerib küünarvart Musculus extensor carpi radialis brevis o: epicondylus lateralis humeri i: os metacarpalis 3. f: sirutab ja abdutseerib rannet Musculus extensor carpi radialis longus o: epicondylus lateralis humeri (eelmisest kõrgemal) i: os metacarpalis 2. f: sirutab ja abdutseerib rannet + aitab painutada ja supineerida küünarvart Musculus brachioradialis o: humeruse lateraalserv i: radius processus styloideuselt veidi ülevalpool f: broneeritud küünarvart supineerib + supineeritud küünarvart broneerib + aitab painutada küünarvart Eesmine rühm Musculus pronator quadratus o: ulna alumise otsa eepind i: radiuse alumise otsa eespind f: küünarvarre pronatsioon Musculus flexor pollicis longus o: radiuse eespind i: pöidla phalanx distalis
Põlveliigese sirutus teostatakse iliotibiaalse fastsia (m tensor fascia latae) kaudu. Kui rindkere, puusa painutajad või säärelihased ei tule toime põlve sirutamisega, kasutab patsient oma kätt põlve sirutamiseks. Lühikese jala kõnd Kui üks jalg on teisest lühem, või kui esineb kas reie- või sääreluu deformatsioon, demonstreerib patsient kere lateraalset kallutust ning vaagna allavajet lühema jala kehapoole suunas. Patsient võib jala “pikendamise” eesmärgil supineerida labajalga. Pikema jala liigesed võivad olla painutuses või patsient demonstreerib nn põranda pühkimise liigutust kõnni hooperioodil. Jalgade pikkuse erinevusest tingitud ebaõige kõnnimuster võib põhjustada ka valulikku osteogeenset (luutekkelist) kõndi. Kuidas patsient kohaneb jalgade pikkuse erinevusega, sõltub mitmetest teguritest, kuid normaalsed jalanõud ja spetsiifilised tallatoed võivad tagada normaalse kõnnimustri. Joonis 8
annaabi.ee 
