klassikaline sordiaretus Inimkätega loodud liigid on kõik meie teraviljad, kartul, enamik köögivilju GM lubab luua keskkonna- sõbralikumaid taimi Kuna geenitehnoloogia viib taimedesse neile kasulikke geene, siis arvati, et GMO-dest võivad saada umbrohud, mis ohustavad põlde ning ka neid ümbritsevaid elupaiku Pole teada ühtegi näidet, kus üks või kaks võõrast geeni suurendaks mis tahes taime suutlikkust käituda umbrohuna "Superumbrohtude" tekke tõenäosus on kaduvväike ja veel rääkida, et praegu hõivavad säärased hüpoteetilised umbrohud suuri alasid, on lihtsalt vale Võib täheldada liblikate suuremat ellujäämust põldudel, kus kasvatatakse Bt-putukatoksiini tootvad taimed, kuna neid põlde ei pritsita enam tugevate putukamürkidega USA intensiivpõllumajanduspiirkondade jõgedesse on hakanud tagasi tulema sealt aastakümneid tagasi kadunud kalaliigid, kuna insektitsiidide ning mullas
resistentsus ehk vastupidavus mitmele erinevale umbrohutõrje vahendile. Rapsi seemned on idanemisvõimelised enam kui kümme aastat. Nii jäävadki hiljem idanevatest seemnetest kasvavad rapsitaimed põllule ja põldude servadele kasvama veel aastateks, raskendades edaspidist umbrohutõrjet. Rapsilt on muundinfo kandunud edasi rapsi umbrohtudest lähisugulastele, näiteks põldsinepile, soodustades nii superumbrohtude kujunemist. HR kultuuride kasvatamine kiirendab seega mitmel viisil herbitsiidiresistentsete umbrohtude kujunemist. Muundkultuuride intensiivse viljelemise tehnoloogia annab küll umbrohtudevaba põllu, kuid vähendab samas selle looduslikku mitmekesisust. Nii näitas HR rapsi kasvatamine katsepõldudel Inglismaal olulist bioloogilise mitmekesisuse kahanemist võrreldes tavarapsiga. Üks viiendik ülemaailmselt kasvatatavatest GM
herbitsiidide kasutamine USAs on viimastel aastatel kasvanud, kusjuures GM- maisi, soja ja rapsi pritsitakse herbitsiididega 20-30% võrra rohkem kui tavalisi hübriidsorte. 4) Puhtamad veekogud ja põhjavesi Negatiivne 1) GM-taimed võivad hakata ohjeldamatult levima. Nt raps on muutunud raskesti tõrjutavaks umbrohuks. Ning rapsilt on muundinfo edasi kandunud ka rapsi umbrohtudest lähisugulastele, nt põldsinepile, soodustades nii superumbrohtude kujunemist. 2) GM-kultuure arendades on aluseks võetud eri kultuuride geenikaardid ning teadmine, milline geen, millise tunnuse-omaduse esinemist tingib. Samas puuduvad piisavad andmed, mis lubaksid küllaldase täpsusega hinnata geenide vastastikuse koosmõju ja toimemehhanismide kujunemist uue päriliku materjali lisamiselt organismi. Ning me pole veel valmis hindama GM-kultuuride kaudset mõju keskkonnale.
"kasulikke" geene. Kuid nagu öeldud, ei piisa ilmselt ka ühest-kahest võõrgeenist, et anda looduses taimedele mingeid olulisi eeliseid. Senistest kultuurtaimedest pärit haiguskindluse jmt. geenid pole seda ju teha suutnud. Vähemalt pole ulatuslik uurimistöö seda kinnitanud. "Superumbrohtude" tekke tõenäosus on kaduvväike. Rääkida, et juba praegu hõivavad säärased hüpoteetilised umbrohud suuri alasid, on GM-taimede pooldajate meelest vale. Ometigi on teateid selle kohta ilmunud ka Eesti ajakirjanduses. Ent oludes, kus ei kasva kultuursordi
annaabi.ee 
