,,Zeusi laps". See kreeka panteoni ülevaade ei anna palju indoeuroopa võrdlevale mütoloogiale. Zeusi ja Poseidoni osi, Hermes-Pani ja Apollo-Asklepiose jooni, veidi toimeläbist jumalatari, ja kogu lugu. Ida poolt levi on veidi tõhusam, nimelt Aphrodite, osa Dionysost ja eriti Olümpose-eelne jumalate põlvnemise lugu, ehkki ka siin on põhiline Uranos-Kronos-Zusi muster segunenud substraadiainesega (Hekatonkheiro, Titaanid, Tartaros jne.). Panteon on aga tüpoloogia, superstraadi, kõrvutuse, liitmise, sulami ja korrutuse taimelava. Homerose Hades ,,Odüsseia" Nekyia`s ehk ,,Surnute raamatus" on mõneti vastuoksuslik. Ta pole otsene maa-alune põrgu, vaid asub kuskil põhjavööndi udus, Ookeani äärerannikul, kimmeerlaste ligiduses, kellele iial päike ei paista. Ka vanaskandinaavia Hel oli põhjas ja germaani sõnaga nord seostub kreeka ne`rteros ,,Hadeses asuv". Hadese aladel on taimekasvu ja ,,Iliases" on Hades ,,kuulus varssade poolest"
ja pannoonia- slaavlaste tulek (dalmaatsia keel säilis), britannia- anglosaksid, bretagne- bretoonid, kartaago- ld k kadus täielikult, bütsants, araablased. Ld k säilis piirkondadades; oli madalamas staatuses nt Ibeeria, Ld k võtavad omaks valitsevate klasside gootide, sueebide, burgundide kuningriigid, Pikaajaline kakskeelsus: frangid, langobardid. 20. „Straatide“ teooria: substraadi, adstraadi ja superstraadi mõiste. Sisserännanud rahvaste keelte mõju ladina keelele: superstraat erinevates romaani keeltes Keeleline mõju: superstraat ja adstraat - substraat- keeleline aluskiht (enne lad keelt) - superstraat- vallutajate keele mõju - adstraat- naaberkeelte mõju Superstraat itaalia keeles gooti superstraat mõju on väga väike langobardi superstraat oli oluline ja on siiani tuntav Põhja-Itaalias: strozza (kurk),
Keskseid pühapaiku: Võnnu Mäesuitsu ohvrikoht Paluküla Hiiemägi: keskne pühakoht kolme kihelkonna piirialadel Kõrvaline pühapaik on näiteks Hatajärv, kuhu käisid nõiad on andameid viimas ja millest üldjuhul eemale hoiti. Läänemeresoome pühapaigad ja neis käimised Rahvapärased uskumussüsteemid ja problemaatika Traditsiooniökoloogilised kultuuritüübid: alepõllundus-karjakasvatus vs põllumajanduskultuur ning erinev looduskultuuriline modelleeritus Kristliku superstraadi problemaatika: õigeusk vs protestantism ning erinevalt modelleeritud suhted loodususu ja kristluse vahel Vepslastel ei ole säilinud hiiekohti, need on sulandunud õigeusuga, kuid sellegipoolest on neil palju animistlikke traditsioone. Näiteks metsa minnes teretatakse metsa, kuid see on nagu käitumise loomulik osa mitte niivõrd usklik käitumine, pöördumised kohalike vaimolendite poole, et oma kohalolekut teadvustada. SU rahvaste traditsiooniökoloogilised kihid (Honko 1994):
annaabi.ee 
